.
LUTA HAMUTUK - Díli, 5 de julho de 2011
Iha loron ikus sira neé, ita rona preokupasaun barak husi povu konaba falta aihan, husi distrito Lautem tó Oecusse, nuné mos husi Atauro tó Betanó, ema hotu preokupa ho aihan mak falta nó ninia folin mos karun ba beibeik.
Bele komprende tanba iha tinan rua nia laran depois de krize finanseiro internasional iha 2008, nó tuir kedan ho krize aihan iha mundo rai klaran tanba hasoru mudansa klimátika extremu, bailoron naruk nó udan mos la-para.
Situasaun mudansa klimatika extremu neé afeta ba iha produsaun aihan iha rai laran, aihan menus ba beibeik tanba fini ne’ebe agrikultor sira kuda iha tos nó natar kuaze dodok hotu. Tanba-neé, hahu tinan 2007 tó iha tinan 2010, Ministerio Turismo, Commércio e Indústria (MTCI) gasta ona osan hamutuk US$120.189 milhoes de dollar hodi hola aihan husi rai liur, nó iha tinan neé aloka tan osan hamutuk US$14,208 milhoes de dollar ba iha rúbrika siguransa alimentar nian. Maibe, fos MTCI kontinua karun, dodok iha armazen, ultrapassa tiha fronteira (nasaun vizinho) nó dalabarak lakon iha merkádo.
Polemika fos hahu kedan iha tinan 2008, nuné Parlamento Nasional hamosu Komisaun Inkeritu Parlamentar hodi hálo investigasaun, maibe ikus mai ita hotu lahatene prosesu neé tó iha ne’ebe? Nó saida mak sai problema nia abut lolos? Tanba rezultadu Komisaun Inkeritu Parlamentar taka ba públiku nó husik nónók tiha deit. Hatudu katak reprezentante povu mos seidauk hatudu sira ninia sensibilidade konaba problema fos mak involve mal-jestaun nó indikasaun korrupsaun iha Ministériu MTCI. Ema hotu preokupa ho situasau neé, husi Presidente da Republika, Primeiro Ministro, Parlamentu Nasional, sosiedade sivil, igreza tó povu iha área remotas, maibe tó ohin loron problema fos nunka konsege resolve. Nó pior liu tan fos ho marka MTCI hálo ona distribuisaun / ka fán tó ona iha Asam-Asam, Kabupaten Tanah Laut, Kalimantan Selatan iha dia 20 de Maiu de 2011 (fonte: Banjarmasin Post, 22/05/2011). Povu hasoru aihan menus, maibe realidade ida neé hatudu iha indikasaun forte ba mafia komersiu iha Timor Leste.
Tuir informasaun husi nótisia seluk ne’e katak, fos neé, nudar fos restu ne’ebe mai husi Timor Leste, agora dadaun Polisia Maritima Indonésia iha fatin ne’eba prende ona ro-ahi Vietnam marka MV Long Van, fos 136 sakas nó kaptura kedan ninia kapitaun nó crew sira. Husi nótisia seluk (Diario Nacional, 27/06/2011) katak, kuaze fos hamutuk rihun 8,200 sakas ho kilograma 26/saka mak distribui iha Asam-Asam nó fa’an kada saka ida Rp. 85,000 (US$10). Saida los mak akontese? Nó tanbasa mak nain-ulun sira iha nasaun ida neé seidauk preokupa ho situasaun ida neé?
MAFIA KOMÉRSIO IHA PROSESU IMPORTASAUN FÓS
Luta Hamutuk hakarak ható ba públiku nó orgaun kompetente sira katak, problema fós sai ona fenómena ida mak tenki hetan atensaun makaas husi instituisaun Estado, iha obrigasaun atu hálo asaun hasoru, tanba hatudu momos indikasaun involvimentu husi grupo mafia komérsiu, sistematiku nó organizadu. Kauza ida ne’e, hanesan mos iha tinan rua kotuk konaba prosesu distribuisaun nó mekanismu tenderizasaun ne’ebe iha indikasaun forte mal-jestaun nó korrupsaun, nebé hamosu Komisaun Inkeritu Parlamentar. Maske ikus, ninia rezultadu arkiva tiha deit iha Parlamentu Nasional.
Problema fós ultrapassa fronteira, laos foin mak akontese, tanba iha tinan kotuk fós konsege fa’an tó tiha iha Kefa-Atambua, liu tiha ona fronteira mota-ain, ninia rezulta mak MTCI demite funsionariu nó hakotu kontratu ho kompania hamutuk 5 mak involve dereitamente iha asaun ne’e. Agora dadaun mosu kauza foun tan, atraves povu barak komesa konsumu ‘akar’ hodi moris deit maibe ita nia fos MTCI tó tiha ona ilha (pulau) bo’ot ida iha Indonesia, Ilha Kalimantan. Neé problema seriu, nó Luta Hamutuk husu ba orgaun kompetente sira atu foti medidas immediatu hodi resolve lalais.
Antes ro-ahi Vietnam marka MV Long Van hálo tranzasaun iha Asam-Asam, tuir informasaun katak depois de tama ona iha Timor Leste (Kasi Penegakan Hukum Polair Polda Kalimantan Selatan Kompol Joko Sadonó mengatakan “Kapal MV Long Van bertolak dari Vietnam dengan membawa ribuan karung beras tujuan Timor Leste, namun sebelum kembali ke Negara asal/Kapal asing ini mengisi batubara dan menjual ratusan karung beras kepada masyarakat di sekitar wilayah Asam-Asam”).
Iha indisius Alfandega Timor Leste hetan konesementu/hatene katak Ro-ahi né, la-deskarega /la-hatun hotu fos iha Portu Dili ka lori fos balun fila.( lori ba nebe ita hotu seidauk iha serteza).
Bainhira hálo análiza ba informasaun ida neé, Luta Hamutuk hakarak kestiona konaba motivu tula fos balun fila, neé tuir duni planó ka lae? ou tuir lolos fos neé seidauk mai iha Timor Leste ka oinsa?
Hare ba faktus / realidade husi nótisias sira nebe mai husi fontes Indonésia nian, Luta Hamutuk iha konkluzaun tuir mai neé. Katak iha indikasaun forti MTCI núdar Orgaun Estado nian ka nia ema ruma nebe responsavel, komete krime sira nebe ami indika iha kraik:
Indikasaun forte ba krimi (1) Krimi administrasaun danóza, Kodiku Penal, artigo 274 “ema neébe, kuandu iha obrigasaun atu fo destinho ka administra ema seluk nia interese, servisu ka bem patrimonial ka pessoa kolektiva nia interese……. sei hetan pena prizaun tó tinan hat.” (2) Krimi falsifikasaun dokumentus, iha Kodiku Penal artigo 303, 304, 305 nó 306 klaru hateten katak “ema neébe hamosu prejuizu ba ema seluk ka ba estado hodi hetan benefisiu ilejitimu ba nia an rasik ka ba ema seluk, halo falsifikasaun aksaun, nó tentativa fo-fatin ba punisaun” nuneé sei hetan pena prizaun tó tinan hat. (3) Abuza poder, iha Kodiku Penal artigo hateten katak, bainhira uza nia knar prejuizu hodi hetan benefisiu ba nia an ka ema seluk, sei hetan prizaun toó tinan 4 ka multa. (4) Bem ka merkadoria nia importasaun nó exportasaun ilisita, iha Kodiku Penal artigo 315, konaba lisensa importasaun nó exportasaun, sei laiha bele hetan pena prizaun tinan 2 ka multa.
Bainhira Luta Hamutuk tuir prosesu neé didiak, hare’e nó hálo análiza katak iha prosesu fornesimentu aihan ba iha importasaun fos hatudu katak, se fos neébe tama mai duni iha Porto Timor Leste depois mak lori fila balun, neé hatudu indikasaun forte konaba hahalok krime frauda fiscal (Kodiku Penal artigo 314), konaba prosesu exportasaun nó selu fiscal/impostu nian. Se ro-ahi Vietnam neé sai duni husi Timor Leste, ro-ahi kompri duni regras exportasaun nó ninia regras fiscal neébe implementa iha alfandega ka lae? Realidade ida neé hatudu katak, iha indikasaun forte alfandega mos involve iha frauda fiscal, nó krime seluk nebe koko atu prejudika Estado Timor Leste.
PREOKUPASAUN NÓ EJIJENSIA LUTA HAMUTUK
1. Husu ba Parlamento Nasional atu estabelese Komisaun Inkeritu Parlamentar, nó konsidera situasaun neé sériu, tanba halakon osan Estado, iha irregularidade iha prosesu importasaun fos, povu afetado konaba falta de Ai-han ba sira nia moris, nó afeta mos ba iha integridade administrasun nebé grave ba Estado Timor Leste.
2. Husu ba Ministériu Publico atu halo investigasaun ba Alfandega (Porto), Kompania Importador, Direitor Jeral MTCI, Direitor Importasaun nó Exportasaun MTCI nian nó investiga Ministro MTCI, nudar responsavel maximu iha Ministériu refere.
3. Husu ba Komisaun Anti-Korrupsaun atu inisia lalais investigasaun ba kazu neé, tanba iha indikasaun forte abuza puder nó indikasaun forte ba krími falsifikasaun dokumentus nómos administrasaun danóza (Kodiku Penal, artigo 274, 297, 303 tó 306 nó 315).
Ba atensaun ita hotu nian, ami ható obrigado wain!
Dili: 6 de Julho de 2011
Mericio Akara
Direitor Luta Hamutuk
Tel: 726 3783
Ho respeito tomak ami ható mos ba:
1. Sua Excelência Presidente da Republica RDTL.
2. Sua Excelência Presidente Parlamento Nasional RDTL.
3. Sua Excelência Primeiro Ministro RDTL.
4. Sua Excelência Procuradora Geral da Republica.
5. Excelentisimo Komissário ba Komissaun Anti-Korrupsaun.
6. Excelentisimo Provedor Direitus Humanus e Justisa.
7. Orgaun kompetente.
8. Média.
9. Arkivu.
.


5 comentários:
NOTO, "NO ACTION TALK ONLY"
NATO, "NO ACTION TALK ONLY" Ne'e "LUTA HAMUTUK" ka luta ba partidu balun..??? hau hare ke inclina fali ba partidu balun......ne'e loas ona atu halo contrlu social, mas kontrolu ba interece colektivo ita bot sira nian. Keta halo be'e fundus sira husi duador nebe ajuda mai ne'e ita boot sira uja fali ba interesa partidu politku balun...halo nusa mak ami povo aileba nia oan sira atu fiar imi...???...To'o ohin loron ami nungka hare katak ema balu mate ona iha rai ida ne'e tanba hamlaha....LUTA HAMUTUK' ita bot sira koalia KKN ne'e matenek, mas haluha tiha ita bot sira nia ann.heteke tok ann sesedeit maka serviso ih luta hamutuk neba..?? Ema mesak husi distrito ida deit mak sulan hamutuk iha NGO ida naran be LUTA HAMUTUK ne'e..Favor keta menatasnamakan povo hodi hetan osan ba imi para hodi survive... Rai nain no matebian sira maka sei hare imi...
Luta Hamutuk sira koalia nee LOS dunik. Tenki investiga. Lalika mai defende fali asu naokten ho satanas koruptor sira iha governu nee. Buat ida lakohi rona kritika husi sociedade civil nee mak halo maun Xanana nia naran sai dois tan deit. Tamba maulambe sira hanesan imi nee mak buka taka kuak hodi halo katuas nia naran sai dois. Hare investiga kazu nee, se karik hetan dunik asu naokten balu iha kazu nee tenki lori ba justisa hodi tau buat hotu iha dalan los. Hau mos gosta Xanana maibe nee la signifika katak tenki defende fali naokten, maifiozu sira iha katuas nia sor-sorin nee.
Militante PD
Justino Da Silva
Bravo Justino.
Justica (boa governacao) tem que hahu husi ita nia uma laran rasik hodi nune hatudo exemplo ba povo no bele manan fiar nafatin husi militante sira.
Votante CNRT
Colega sira, saida mak Luta Hamutuk dehan nee los, los duni fos karun no povu barak hakilar, maibe tamba naokten no mafiosu sira halo povu labele aksesu fos baratu. Ikus mai, Maun Boot Xanana mak naran foer, ministro ho nia aliadu sira mak riku matak, nauk ita nia osan minarai. Realidade iha ita nia sorin, so matan delek mak labele haree maibe matan delek mos iha sentimentu nune bele sente. Ema mak lakon ona nia sentimentu mak labele sente povu rai nee nia sofrementu. Imajina tok, povu halerik maibe ministro Gil Alves faan fos baratu iha Kalimantan. Realidade maka nee!!!
Lakleur tan naukten sira komesa monu hanesan has tasak, hau fiar Maun Boot Xanana sei halo buat ruma ba situasaun nee. Xanana sei naran diak tan sei nia loke investigasaun ba Gil Alves ho nia grupu mafia sira, ita lakohi tempu oin mai, mafioso mak domina rai nee. Se hanesan nee luta ba ukun rasik an sai la-vale. Ema mak iha nasionalimu no patriotismu mak bele hanoin futuru nasaun nee. So ema oportunista no mautabele, maukose e maulambe mak laiha sentimentu ba futuru rai no povu ida nee.
A luta continua Luta Hamutuk... ami sempre suporta imi!!!
Enviar um comentário