![]() |
| Foto, Nelson Miranda |
Jornal Nacional Diário - Sesta, 01 Julhu 2011
Dili-Igreja senti tristi, haree realidade edukasaun iha Timor Leste fraku katak eskola ne’e hanesan fahi luhan no eskola laiha kualidade hodi garante edukasaun ne’ebe diak.
“Ita haree porezemplo eskola, ita nia eskola ne’e la hun la dikin, entaun oinsa sa mak ita eduka ita nia jerasaun foun, se ita eduka tiha ona sira mos laiha motivasaun atu eskola, tanba iha Timor ne’e eskola hanesan fahi luan, mais osan hira mak investe ba iha ne’eba, laiha klareza,” kestiaona Padre Martinho Gusmão ba Jornal Diario, hafoin hasoru malu ho Vise Primeiru Ministru Jose Luis Guterres, Kinta (30/6) iha Palacio do Governu.
Padre Martinho hatutan, kurikulum eskola nia iha Timor leste laiha, mestre ne’ebe kualidade Timor Leste laiha, se dehan edukasaun ne’e hanesan transformasaun kultura ida, entaun edukasaun imprtante i tenki investe maka’as iha ne’eba.
“Ita agora investe liu maka ba Estrada, ponte. Mais depoia ema oituan deit maka sai riku no moris diak, i sira nia oan mak haruka ba eskola iha rai liur, agora investe ba povu Timor Leste ne’e laiha, ne’e problema bo’ot,” lamenta Padre Martinho Gusmão, actual Membru Komisaun Nasional Eleisoens ne’e nia hanoin katak buat ida iha voavontade atu halo, buat seluk moris iha realidade ne’e sempre iha ninia mudansa i dala ruma boa Vontade ne’ebe formula la espalha ba ema hotu.
Amo Martinho,” hatutan tan, kestaun juramentu ne’e somente atu melarikan diri (halai husi responsablidade), fatin ne’ebe halo ema jura, maibe sosiedade la primiti atu sustenta sira nia jramentu ne’e, entaun juramentu ne’e to’o iha dalan klaran deit,” Amo Martinho kompara ho Juramentu kajamentu, sira jura iha maromak nia oin, maibe to’o dalan klaran sira balun fahe malu, ne’e tanba realidade ne’ebe sira hasoru ne’e la hanesan i la tuir sira nia hakarak,” dehan Amo Martinho.
Padre Martinho, agora estadu lahatene investe, problema mak estado lahatene investe ba joven sira, harí tiha Sekretariu Estadu e Desporto, maibe ninia servisu maka desportu deit, maibe desportu Laos professional, hanesan DC. Barcelona, Real Madrid no seluk tan, ne’e duni iha problema katak, estadu seidauk hatene investe ba forsa ida naran joventude,” dehan Amo Martinho. das
.


3 comentários:
ME João Cancio nian ne’ebe dehan, problema edukasaun ne’e husik ba Ministru seluk mak resolve deit, tanba mandatu hau nia besik remata ona
Laos igreja mak triste, Pe. Martinho mak triste, Pe. Martinho koalia laos lori Igreja nia naran, nia lori nia naran, atu koalia lori Igreja nia naran nee Bispo Diocesano, katak Bispo nebe kaer Diocese ida ou Bispo nebe preside Konferencia Episcopal iha Nasaun ida ... !
Edukasaun nee importante ba nasaun nebe deit, tanba nasaun nebe forte, nia cidadaun iha nivel edukasaun husi media ba superior, maibe TL ho esforsu aktual, ita bele dehan besik ba maximo ona, maibe ita nunka bele resolve edukasaun iha periodu governasaun ida nia laran. Edukasaun nee uma formasaun kontinua, sem limitasaun kualker ... !
Eskola bele hanesan, fahi luhan, importante iha fatin neba ema mak hodi eskola, laos fatin atu kakiak fahi ou fatin atu fo han fahi.
Koalia kona Juventude nia formasaun, laos deit koalia kona ba eskola fatin no kurikulum eskola nian, maibe koalia ko ba kestaun nebe komplexo no exige integrasaun boot ida husi elementus no faktores oi-oin para bele fo efeitu ba juventude nebe humanamente bele afirma no confirma nia karakter nudar ema nebe integro no integral katak iha 'kosmovisaun' ba nia sociedade rasik.
Kona edukasaun no formasaun juventude nian aktualmente iha TL, Governu AMP adiante passu sanulu liu Governu anterior iha kualker nivel, maski buat barak mak ladauk lao diak hanesan ho nasaun sira nebe ukun-an tinan 50 ba leten ona. Maibe iha indikasaun katak edukasaun no formasaun Juventude iha TL periudu ida ka rua tan sei halai liu ona nasaun balun nebe ukun-an tinan barak ona.
Importante agora mak Timor sira hamutuk luta ba kombate KORUPSAUN, hamoris hametin sistema TRANSPARANSIA no BOA GOVERNASAUN ...! para la bele facilita no enrikese deit MINORIA ELIT sira ou ema ida ka rua nebe BESIK liu ba CENTRU de PODER da DECISAUN iha TL ... ! Dala barak no iha fatin barak MINORIA ELIT sira nee mak fo INFLUENSIA aat MAKAAS hodi estraga PODER sira nia DECISAUN katak sira bele halo PODER sira foti decisaun AFAVOR ba sira no INJUSTA ba ema barak ... !
ema hotu atu prekupa ho edukasaun iha TL maibe dadauk ne'e ema otonomista mak ukun so para halo korupsaun deit dala barak koalia mak politik maibe serbisu lalao, koalia hanesan ema maubeik
Enviar um comentário