.
Jornal Nacional Diário - Segunda, 18 Julhu 2011
Dili-Istoria Libertasaun Nasional Timor Leste ne’ebe dadaun iha, Partidu FRETILIN mak bele hakerek istoria ne’e, maibe partidu sira seluk ne’ebe mosu iha nasaun ne’e hola parte deit iha istoria libertasaun no la hakerek.
“Iha ema balu dehan FRETILIN partidu istoriku, FRETILIN partidu ida ne’ebe infrenta istoria no halo ona istoria, hakerek istoria ba suportasaun paz ran no ruin, FRETILIN mak hakerek istoria libertasaun povu nian, laiha tan ema seluk, sira so halo parte deit iha istoria,” hateten Sekretariu Jeral Partidu FRETILIN,” Marí Bin Amude Alkatiri liu husi konferensia 3 distrital Dili, Sabadu (16/7) foin lalais ne’e.
Sekjer ne’e hatete, wainhira hamutuk tenki haree saida mak akontese iha pasadu hatene saida mak halo sala no los maibe hateke ba oin atu labele hatutan fali sala ne’ebe halo ne’e.
Alkatiri deklara katak, Partidu FRETILIN moris tamba povu, FRETILIN Partidu ida ne’ebe konsiente, maibe fó kbi’it ba povu tomak, FRETILIN laos partidu ba militante sira, maibe Partidu FRETILIN sidadaun hotu nia ne’ebe bele ukun sidadaun hotu-hotu iha TL laran no labele iha
preseguisaun politika no vigansa politika.
Eis Primeiru Ministru (PM) Mari Alkatiri hateten, atu garante istoria ne’ebe hakerek ne’e los, tenki haree se mak halo luta, tamba haree ba veteranus balu ne’ebe halo funu iha tinan 24 nia laran, la simu pensaun to’o agora, maibe sira ne’ebe luta la to’o tinan 24 simu
dadauk ona pensaun husi estado.
Mari dehan, dala barak FRETILIN laran moras, tamba mai husi sakrifisiu ne’ebe bo’ot, tamba FRETILIN iha mak veteranus iha, Indepedensia no Demokrasia moris iha nasaun Timor Leste.
Eis Diplomata ba luta Libertasaun Nasional Timor Leste ne’e hateten, istoria hatudu ona katak se mak halo parte iha Patrimonia istoria FRETILIN nian sei forte, maibe kuandu sai husi FRETILIN sei fraku e nia sei monu rasik, tanba istoria hatudu ona katak FRETILIN mak dalan
los. alf
.


19 comentários:
MARI,HO BELE HATUDU LIVRO RUMA,NEBE FRETILIN HAKEREK ISTORIA LIBERTASAUN POVO?HAU EMA FRETILIN,MAIBE TO'O ORAS NE'E,HAU SEIDAUK HARE SURAT RUMA NEBE ITA BOT KUALIA.HINO FO'OH RAMELAU NIA MUSIKAM MO'OS EMA SELUK MAKA HAKEREK.SATAN HAKEREK ISTORIA LIBERTASAUN.SENHOR MARI,KETA KUALIA LIAN BOSOKTEN HATU SORAN NAFATIN POVO.
POVU mak SOBERANU neduni:
POVU MAK HAKEREK ISTORIA LIBERTASAUN NASIONAL.
Sa tan iha 1999 POVU, ema ida-idak mak ba VOTA ATU LIBERTA rai doben Timor, LAOS FRETILIN MAK BA VOTA HODI MANAN REFERENDUM.
PPVU ba vota hili tan bandeira CNRT iha surat votasaun, laos hili Fretilin nia bandeira.
POVU mak soberanu, POVU mak hakerek Istoria Libertasaun Nasional.
Keta konfundi fretilin ho POVU.
VIVA POVU TIMOR!
"FRETILIN partidu ida ne’ebe infrenta istoria no halo ona istoria, hakerek istoria ba suportasaun paz ran no ruin,...
POVU TIMOR, ema moris mak enfrenta no halo ona istoria, hakerek istoria.
POVU, ema moris mak fakar RAN no RUIN namkari, hetan torturas no TERUS sst.
Fretilin naran ida deit, laiha ran, laiha ruin.
"Mari Alkatiri hateten, atu garante istoria ne’ebe hakerek ne’e los, tenki haree se mak halo luta"
Resposta ba ida nee fasil.
POVU MAK LUTA.
1-POVU nia OAN balu luta iha frente armada. FALINTIL.
2-POVU nia OAN balu luta iha FRENTE KLANDESTINA iha sidade laran
3-POVU nia oan balu luta iha tasi balun iha FRENTE DIPLOMATIKA.
Mari Alkatiri luta iha nebe/oinsa nune nia naran totalmente deskonesidu ba POVU TIMOR durante Funu ba Libertasaun Nasional?
Durante Funu Libertasaun Nasional:
POVU konhese naran Kay Rala Xanana Gusmao
POVU konhese naran Jose Ramos Horta
POVU konhese naran Bispo Belo.
POVU konhese naran Mau HUNU
POVO konhese naran Nino Konis Santana
POVU konhese naran David Alex Daitula
Luolo nia naran mos povu konhese.
POVU konhese naran Taur Matan Ruak
POVU konhese Lere Anan Timor
POVU konhese naran Falur Rate Laek
POVU konhese naran aswain sira seluk nebe balu mate tiha ona balu sei moris hela.
Ema sira nee hotu POVU TIMOR nia OAN tebes, ran Timor.
Maibe POVU nunka mehi se mak Mari Alkatiri.
So iha 2002 bainhira POVU TIMOR manan ona INDEPENDENSIA i nia tabele ba Fretilin mak foin ema hahu konhese nia naran.
"tamba FRETILIN iha mak veteranus iha"
LAE!
Veteranus iha tanba Timor oan funu hasoru invasor indonesia.
Iha 1975 Fretilin iha ka laiha mos povu rejeita nafatin invazaun Indonesia.
Laos tanba fretilin iha mak povo la gosta buat aat nebe invasor Indonesia halo ba Timor oan sira.
1975 mak fretilin laiha karik povu gosta bapak oho sira nia oan?
Fretilin laiha karik povu simu bapak sira estraga sira nia fen no oan feto?
Fretilin laiha karik povu gosta fali torturas militar indoensia halo ba povu?
Fretilin laiha karik povu gosta bapak sira mai naok Timor nia riku?
Veteranus iha tanba povu Timor kontra invazaun Indonesia hodi funu hasoru invasaun, maski fretilin iha ka laiha.
Lolos Indonesia halo invasaun tanba fretilin ho nia ideolojia komunist halo mos Amerika apoiu sala Indonesia.
Ema sira ne'ebe hakerek komentariu mesak traidor deit. CNRT uluk ho agora lahanesan. Uluk Conselho National da Resistencia Timorense laos CNRT agora ne'ebe nakonu ho autonomista sira.
Fretilin Movimentu uluk mos lahanesan ho Fretilin Partido agora.
Uluk Movimentu povu nian, agora partido Alkatiri nian.
Partidu Fretilin mos nakonu ho otonomista.
Maibe labuat ida, ita labele uza tan naran 'otonomista'. Sira nee mesak Timor oan deit.
Sira be nafatin lakohi simu independensia halai tiha ona too ohin loron nafatin iha bapak nia rai.
Sira be hela nafatin iha Timor tanba sira hadomi sira nia rai e rekonese tiha ona sira nia sala. Dala ruma sala nee situasaun okupasaun mak obriga sira dehan pro otonomia maibe iha fuan laran Timor 100%.
1999 bandeira mera putih mak pinta Timor laran tomak, maibe to referendum ema tuir sira nia fuan vota ba independensia.
Nebe hau ladun kaer odi metin ba maluk sira uluk koalia ibun dehan apoia Indoensia maibe iha fuan laran apoiu rai doben Timor.
Lalika fiar ho komentariu sira hakerek iha leten hakarak hega faktu historiku independensia nian nee. Nee asu restu sira UDT nian agora lambe hela no tuir hela katuas XG iha CNRT nee maka hakerek ladiak an los iha nee.
Hakarak hatete deit ba asu restu UDT sira nee, iha 1975 imi halo golpe hodi komesa funu, no imi sira nee asu traidor sira nebe at liu fali partido hotu iha Timor Portugues iha momento neba. APODETI rasik sei diak liu fali imi tamba Jose Ozorio defende prinsipiu ida atu indiretamente prevene politika invazaun Indonesia nian karik APODETI lakon iha REFERENDUM nebe planeadu tiha ona ba tinan 1976. APODETI iha momentu neba hanesan lutu ida neba atu satan FRETILIN husi mota bot mai husi tasibalun. Maibe imi UDT sira imi sira nee maka maulambe no traidores lolos!
Imi UDT sira nee mesak asu lambe malae nia kidun kuak, depois kuandu malae lakohi ona imi, imi ba fan an hanesan futa puta ba lambe Soeharto nia kidunkuak hodi to'o ikus halao golpe de estado iha Timor Portugues iha momento neba. Agora ohin loron imi mai sai hanesan animal makerek sira hodi infiltra tun sae partidu sira seluk hodi hakarak muda historia?..nee imi hanoin sala asu traidores!
Faktu historiku funu ukun an mai husi grupu nasionalista ida nebe halibur an iha ideia ukun an, ba hasoru Dom Boaventura nia ferik an husu ninia inspirasaun no bensa hodi to'o ikus harii ASDT transforma ba FRETILIN. Sira nee maka Nikolau Lobato, Xavier Amaral, Mari Alkatiri, Abilio Araujo no etc! Sira nee FRETILIN sim senhor no harii FRETILIN atu sai mata dalan ba ukun rasik an iha momentu historiku neba.
Faktu historia hatudu katak hafoin golpe asu traidores UDT sira halai ba Indonesia hodi lori bapa tama mai anquila povo Maubere. Ohin loron imi mai iha nee hakilar hanesan manu inan la tolun dehan katak FRETILIN la halo historia nee asu traidores no otonomista nia javanes nia te restu sira!! imi hanoin sala!!
Katuas Xanana bele ohin loron Partidu ketak maibe nia nunka dehan nega mata dalan nebe hamoris no lori povo ba ukun rasik an maka husi FRETILIN hanesan movimentu nasionalista nian no mos partidu politiku ida. Tamba so nudar partidu politiku maka bele partisipa iha prosesu deskolonizasaun. So nudar partidu politiku iha neba maka FRETILIN bele kompete ho partidus politikus sira hodi partisipa iha prosesu deskolonizasaun liu husi referendo planeado ba 1976! Maibe prosesu nee la akontese tamba imi asu traidores UDT nia buan manas sira halao uluk golpe hodi haforsa propaganda ema rai seluk nian konaba FRETILIN. Maski realidade no faktu hatudu katak FRETILIN komunga ba ideas no ideoligias SOSIALISMU DEMOKRATIKU INTERNASIONALISTA, ANTI KOLONIALISMU NO IMPERIALISMU! Nebe la signifika katak komunismu! Historia se la nega katak FRETILIN maka matadalan povo Timor Leste hodi lori povo hakat liu prosesu ka dalan ukun rasik an nian!
Realidade seluk tan maka nee Timor Leste nia fundasaun hanesan nasaun hamrik iha metin iha ideas no mehi nebe FRETILIN maka hatur, laos UDT nian, ka Trabalhista nian nem KOTA no mos APODETI!
So FRETILIN (nebe hanesan movimentu no mos partidu politiku hahu nanis husi tempo nia fundasaun hodi partisipa iha prosesu deskolonizasaun) maka hamrik hodi barani proklama ukun rasik an iha 28 Novembro 1975 hodi lori, hatudu no realiza povo Maubere nia mehi ba ukun rasik an.
Povo hili ukun an tamba bazeia ba naroman nebe FRETILIN maka hatudu. Se karik tuir partidos sira seluk nian ideas iha momento neba oras nee ita sei nafatin provinsia ke 27 Indonesia nian! Tau didiak ida nee iha imi nia ulun asu animal UDT, OTONOMISTA AIKAKEU SIRA no bosokten traidores da patria!
Referendum iha 1999 mosu tamba prosesu ida, prosesu da luta ida, nebe hahuu husi inspirasaun Dom Boaventura nian realiza iha proklamasaun 28 Novembro 1975 no kontinua ba ninia konfirmasaun ho maioria esmagadora povo nia votos iha referendum 1999. CNRT (CONSELHO NACIONAL DA RESISTENSIA TIMORENSE) 1999 nee mai husi nebe?..mai husi FRETILIN ba CNRN hafoin CNRM to'o ikus CNRT! Sira nee hotu nia kuadru inisial no nia abut mai husi nebe?..MAI HUSI GLORIOSO FRETILIN!
Fretilin laos deit movimentu ida iha momento neba, maibe mos partidu politiku ida. Tamba ho estatutu partidu politiku maka bele partisipa iha referendum nebe governu portugues planeia atu halo supostamente iha 1976! Keta haluha mos iha 1974 halao eleisaun regional povo Maubere barak tau fatuk ba kalen hodi hili FRETILIN!
Se asu traidores UDT fan kidun ba malae no soeharto no otonomista soeharto nia lasanten restu sira kontinua hanesan ignorantes no manipuladores lahatene historia diak liu lalika mai hatenu iha nee atu manipula historia prosesu nasionalismu nebe hanesan be ida sulin husi nia fonte maka FRETILIN!
FRETILIN maka BE MATAN UKUN RASIK AN, NO BE nee nia nain maka POVO MAUBERE! FRETILIN MAKA POVO NO POVO MAKA FRETILIN TAMBA FRETILIN MAI HUSI POVO HODI SAI MATADALAN BA POVO MAUBERE NEE RASIK HODI HAKAT BA UKUN RASIK AN! Tau didiak ida nee iha imi traidores sira nia ulun!
POVO MAKA HAKEREK HISTORIA LIBERTASAUN, TAMBA POVO NIA MATADALN, IDEIAS, NAROMAN, NO NIA KANETA ATU HAKEREK PAGINAS IHA HISTORIA LIBERTASAUN NIAN MAI HUSI FRETILIN!
Parabens, ba autor artigo nee. Tamba artigo nee hanesan hatan duni maluk sira nebe lahatene historia naruk luta ba prosesu libertação nian. Topico ida nee interessante tebes, karik buka instituição siciedade civil ruma bele halao SEMINARIO NACIONAL IDA HODI DEBATE assuntos: Processo Descolonização, Processo Libertação, Processo Formação do Estado. Tamba autores balun sei moris, hodi nune bele fo informação lolos ba jovem sira nebe la hatene historia naruk ba processo libertação.
Abraços
LOS!! maibe laos Mari Alkatiri maka Hakerek Istoria Ukun Rasik-an Nian..
"FRETILIN MAKA POVO NO POVO MAKA FRETILIN"
Fretilin ida nebe? Fretilin BP7 29% deit.
71% povu laos Fretilin.
Eleisaun 2012 80% resin tan povu laos Fretilin karik.
"Nee asu restu sira UDT nian agora lambe hela no tuir hela katuas XG iha CNRT nee maka hakerek ladiak an los iha nee."
Ema analiza didiak historia politika Timor hodi hetan konklusaun seluk lahanesan Fretilin nia versao la signifika sira UDT.
Benefisiu hosi 'hingsight' permiti ita ema atu haree instoria husi perspetiva seluk nebe loos liu.
Agora daudauk ita atu hametin independensia loloos arraska no difisil hela.
Hotu hotu hakilar rekursus humanus menus liu atu halo buat hotu lao diak. Maibe ohin loron Timor iha ona Dotor oinoin, inginheiru oinoin, intelektual oioin, matenek nain oinoin maibe sei difisil hela.
Sa tan 1975 Fretilin hakilar "Independensia Imediata" maibe rekursus humanus Timoroan rasik ho kapasidade tebes bele sura ho liman fuan iha liman rua deit.
Kondisaun saida mak Timor 1975 iha atu sai independenti imediatu? Atu sai republika dunia ketuju nian nian karik bele.
Lalika koalia barak. Fakta mak Timor 1975 seidauk prontu atu ukun rasik an. 1975 Universidade ida mos seidauk iha sa tan rekursus umanus diak. Timor 1975 sei presisa tinan barak atu prepara an didiak antes ukun rasik an.
Mas lae, Tanba deit estudante timoroan radikal balu ho inspirasaun fotokopia komunista mai husi Afrika ho Portugal mak mai Timor muda ASDT ba Fretilin hodi kuda konseitu komunismu nee tanba momentu neba hanesan moda.
Bandeira ho naran hotu mos kuaze hasai fotokopia Fretilimo nian.
Buat at komunismu nee mak mai estraga rai doben Timor, lori terus no funu tama iha rai laran.
Indonesia mos aproveita ida nee para implementa sira nia hakarak uluk nian kedas atu hadau rai Timor ba RI. Uza tan deskulpa nee mak sira konvense Amerika (foin lakon iha Vietnam) atu apoiu sira nia invasaun.
Fretilin mak la moris karik ASDT sei ASDT nafatin e komunismu la sama ain iha rai Timor i Indoensia mos labele usa komunismu nee hanesan deskulpa ba halo invasaun.
Maibe tanka radikalismu ideolojia komunista nebe moris ho Fretilin mak fo tan forsa/desculpa ba indonesia halo invasaun.
(kontinua)
Momentu nee rejime komunista iha Portugal hakarak soe deit Timor tanba baruk ona ho funu iha kolonia Afrika sira. Maibe Timor moris hakmatek hela.
Fretilin moris atu halo revolucao, maibe revolucao fali sa te? Portugal rasik hakarak abandona ona Timor mak hahu prosesu deskolunizasaun bosok deit para sira sai lalais ona. Sira lakohi gasta tan tempu barak no osan barak prepara didiak Timoroan sira ba ukun rasik an.
Nebe kolonia sira iha Afrika halo duni revolusaun funu hasoru militar portuges ba tinan barak. Maibe iha Timor, Portugal rasik mak hakarak sai derrepenti e sira kontenti i apoiu tan Fretilin beikten tanba hakilar 'Independensia imediata". Malai Portugal mos kontenti mate tanba sira hakarak sai lalais. Sira hakarak fase liman husi responsabilidade deskoloniza didiak rai Timor be sira kontenti mate rona Fretilin hakilar independensia imediata. Problema Timor nian mak malai portugal mos hatene Indoensia hein hela sira sai atu halo invasaun. Maibe malai Portugal hanoin nee laos ona sira nia problema. Sira hakarak halo traisaun ba Timor, Fretilin mos hakarak Portugal sai lalais, Timoroan mak terus ba tinan 24.
Fretilin halo revolusaun saida nian? Portugal rasik mak hahu prosesu atu sai laos fretilin halo revolusaun funu hasoru malae mak obriga Portugal sai husi Timor.
Lolos Timor oan sira devia obriga Portugal hela para halo deskolonizasaun lolos antes Timor ukun rasik an. Se Timoroan sira ejiji Portugal assume responsabilidade nudar potensia administrante ba tinan atus 450 atu hela prepara didiak ba ukun an mak Indonesia la barani halo invasaun ida.
Maibe Portugal hakarak sai lalais e Fretilin mos hakilar ba sira sai lalais. Enkuante nee Indoensia hein hela Portugal nia retirada atu hahu halo nia jogadas atu tolan rai Timor.
Fretilin nia naran "Revolusionaria" maibe laiha revolusaun atu halo iha Timor. Afrika karik iha duni funu revolusaun. Frelimo halo duni funu hasoru kolonialismu. Iha Timor maski la presiza revolusaun maibe estudante sira hanoin moda be tau mos naran Revolusionaria ba para kapas.
Tanba moda hakarak halo istilos hanesan movimentu revolusionariu tebes iha nasaun seluk mak Fretilin moris ho mentalidade hanesan i povu Timor mate terus tanba buat aat komunismu nee.
BeikTeen, faak liu.
Agora daudauk ita atu hametin independensia loloos arraska no difisil hela.
"Hotu hotu hakilar rekursus humanus menus liu atu halo buat hotu lao diak. Maibe ohin loron Timor iha ona Dotor oinoin, inginheiru oinoin, intelektual oioin, matenek nain oinoin maibe sei difisil hela.
Sa tan 1975 Fretilin hakilar "Independensia Imediata" maibe rekursus humanus Timoroan rasik ho kapasidade tebes bele sura ho liman fuan iha liman rua deit".
___________________________________--
Ema hanesan o nee maka oportunista no parazita iha tempo ukun rasik an nee. Kritika ukun an maibe o goja nafatin ukun an nebe mai husi 28 Novembro 1975 ho nia reafirmasaun iha 1999.
Ukun an ida agora o goja nee nia abut maka husi loron historiku 28 Nov 1975. Loron nebe hakerek ona iha konstituisaun no se la muda enkuantu rai lafaek seidauk naben. Bandeira RDTL ida o kritika nee mos sei la muda enkuantu loron matan sei sai husi lorosae no tun iha loromonu!
Atu diak ka at ka matenek ka kiak ka beik, maibe naran katak ukun an ona no Timor Leste bele orgulho ona hanesan membru no familia iha mundo internasional. No obra ukun an nee mai husi FRETILIN!
Iha 1975 maka imi sira iha UDT la ba sai puta ba malae no indonesia entaun golpe sei laiha no kontra golpe se laiha nunee invazaun mos sei laiha tamba referendum deskolonizasaun sei halao iha 1976. Se karik laiha asaun golpe estado no laiha reasaun kontra golpe nunee konsekuensia no pretextu ba invazaun mos sei laiha nia sentidu atu akontese.
Se karik funu nee UDT la hamosu maka prosesu deskolonizasaun sei lao no APODETI, nebe Jose Ozorio harii hanesan kurtina ida atu salva FRETILIN, APODETI sei lakon iha referendo no Indonesia sei obrigadu atu hakruk ba nia rezultadu no la invade Timor maski imi asu UDT sira kanta no tauk mate klamar komunismu.
Jose ozorio hatene ida nee tamba nee maka nia hari APODETI. Katak hamate potensia invazaun liu husi prosesu demokratiku ida. Nikolau Lobato ho Jose Ozorio lian ida iha estrategia nee. Maibee se maka estraga buat sira nee hotu maka UDT.
No sira nia restu sira ida maka o agora makerek ho imi barak lambe katuas bot XG iha AMP hodi hakarak tenta muda historia, naran RDTL no mos bandeira nasional fitun mutin.
----- 1
O dehan Timor iha momento neba la preparadu maibe o haluha tiha realidade no faktu ida katak NUNKA!! IHA MUNDO NEE KOLONIA IDA PREPARADA atu sai NASAUN SOBERANA IDA! Estado Unidos Amerikanu nunka preparadu kuandu nia hetan independensia husi Reino Unido, Indonesia nunka preparadu wainhira nia hetan ukun an husi Holanda! Nee hanesan exemplo importante rua atu o hatene tamba nasaun rua nee maka halo o tauk hanesan manu inan kokotek la para kona ba mate klamar komunismu hodi dehan Timor iha momento neba la preparadu atu ukun an. Labele husu ba eskravu ida nebe moris durante 450 anos iha kolonizasaun se karik nia hakarak livre no hakat ba naroman liberdade, tamba ba povo kolonizadu moris nebe la ukun an hanesan isin nebe laiha klamar! Nee dunik ukun an hanesan odamatan ida nebe nakloke atu hakat ba progresu nebe lolos. So timor oan falsu, oportunista no beikten fak hanesan o nee maka sei tau iha o nia ulun katak Timor nunka preparadu atu ukun an. Ukun an signifika saida ba o?..hanesan timor oan hau dehan ba ba o ukun an signifika ukun rasik an maski iha prosesu nee tenki run lai fatuk molok atu loron ida han bife ho keju! Katak luta no servisu iha nasaun ukun an ida atu o bele to'o iha objectivu ba han paun ho keju no mos bife! Laos hein fali malae kolonizador maka atu oferese paun ho keju iha bikan laran entrega ba o han iha meja! Nee malae kolonialista dehan o ba tur tiha iha nia liman fuan klaran! No o merese ida nee tamba o nasionalista falsu nebe mehi katak kolonialista maka tenki servisu ba o nia ukun an! Hatudu katak hanesan ema moris ida o nee parazita no la vale buat ida tantu ba kolonialista no mos ba nasionalista sira!
Nasaun ida liu husi prosesu hari nia an maka hanesan FRETILIN lori Timor Leste nee, Ukun an liu husi fakar ran, sosa ho ran ruin no isin (tamba asu beikten, fak, traidores UDT sira nia hahalok), hasae simbolo nasional, sai Estado soberano no to ikus maka tama ba desenvolvimento atu harii nasaun. FRETILIN konsege hahu prosesu nee no termina prosesu nee ho responsabilidade no susesu maski selu ho povo no nia lideransa nia isin ran no ruin. Nee dunik hau dehan ba o asu oportunista traidor da patria Maubere, o nee la merese atu bolu o nia an Timor oan kuandu o nega historia ida lolos nee.
Ohin loron mosu lema libertemos a patria, agora vamos libertar o povo da miseria e pobreza, tamba Xanana iha nia fuan no klamar haknauk ba espiritu mauberismu no Frentista nian! Nee dunik o lambe katuas bot nee maibe o lambe por lambe deit tamba o nia kidun kuak naklosu ba dolar, o la hatene katuas nee nia motivasaun no fuan tau iha nebe!
Ema hanesan o nee kritika no bolu Fretilin iha 1975 beikten maibe ohin loron o no o nia familia sei bele hetan liberdade atu moris iha rai nebe maukiak no maubeik sira maka mehi hodi hari.
Ema hanesan o nee moe nee sena tama tiha ona iha o nia inan nia kidun kuak, tamba o nia inan hahoris o iha Soeharto nia kidun kuak luan nee!
Depois o nia lisaun historia nian ida hakerek iha leten nee lori ba imi nia maluk otonomista warga negara kelas dua sira iha atambua neba maka diskusi tamba ba hau la iha kualidade atu merese sai diskusaun. Tamba historia ida o konta nee historia ho kualidade perdedor ka otario sira nian!
Só queria te dizer uma coisa tu és um lider autonomista lambe botas da indonesia, alias um otario e parasita que não vale nada tanto na indonesia como em Timor Leste livre! Vai com a tua lição da historia para o cu do teu pai!
Viva RDTL!
Viva FRETILIN!
Viva CPD RDTL!
Asu Fretilin radikal sira ne'e....han tiha imi nia povu maubere ne'e.....funu nain beikten......timor ne so Xanana mk ema neutro no merece lidera rai ne.....maubere beikten hanesan imi sei sai atan nafatin mai ami.....ohin loron ami mk ukun...asu imi mangame ami haruka FDTL kapa hotu imi....!! viva AMP....fretilin fahi...maubere beikten......2012 imi sai atan liu tan...viva Xanana...!!!
ne kapas, ema hotu2 agora rejeita sira nian historia, rejeita Frente Libertacao Nacional Fretilin k moris ba independencia hasoru portugal sira, e moris husu povo ba povo, ema la confunde Fretilin ho povo, tanba Fretilin moris tanba povo nia hakarak.
Imi lalika laran moras, lalika mal agradecido, historia mk nee duni, se laiha organizacao povo sei la manan funu, e organizacao nee mk Fretilin.
Ponto final
povo sofre duni, maibe Fretilin sofre hamutuk ho povo hotu.
Putu
"moris ba independencia hasoru portugal sira"
Hasoru portugal sira fali sa te? Portugal rasik hakarak sai lalais imi hasoru portugal sira iha nebe?
"tanba Fretilin moris tanba povo nia hakarak."
Fretilin moris tanba estudante radikal balu mak mai ho ideia fotokopia revolusionariu husi kumunismu iha Afrika muda ASDT ba Fretilin.
"Fretilin sofre hamutuk ho povo hotu"
Fretilin terus halunusa se fretilin naran ida deit.
Ema bele terus, animal bele terus signifika so kriatura moris mak bele terus.
Fretilin nee laos kriatura ida moris halunusa bele terus?
"Ukun an ida agora o goja nee nia abut maka husi loron historiku 28 Nov 1975."
Ukun an ita htu goza nee mai husi loron istoriku referendum iha 1999. Bainhora povu tomak hodi sira nia brani ba vota ba independensia.
Loron 28 Novembru 1975 lori invasaun no terus ba Timor ho timoroan.
"NUNKA!! IHA MUNDO NEE KOLONIA IDA PREPARADA atu sai NASAUN SOBERANA IDA! Estado Unidos Amerikanu nunka preparadu kuandu nia hetan independensia husi Reino Unido, Indonesia nunka preparadu"
Keta kolia asneiras barak. Nasun sira o temi nee iha kondisaun diak liu dok Timor iha 1975.
Iha ona kuadrus formadus barak, iha ona universidades, iha ona desenvolvimentu barak liu Timor iha 1975.
"ose ozorio hatene ida nee tamba nee maka nia hari APODETI. Katak hamate potensia invazaun liu husi prosesu demokratiku ida. Nikolau Lobato ho Jose Ozorio lian ida iha estrategia nee. Maibee se maka estraga buat sira nee hotu maka UDT."
Porra hau foin rona Apodeti partido ida pro integrasi hari atu salva Fretilin.
Nee iha deit o nia kakutak laran. Diak liu o ba buka halo konsulta ho doutor kakutak nian.
"Ema hanesan o nee kritika no bolu Fretilin iha 1975 beikten maibe ohin loron o no o nia familia sei bele hetan liberdade atu moris iha rai nebe maukiak no maubeik sira maka mehi hodi hari. "
Keta koalia tee. Hau nia familia rasik mos luta ba libertasaun nasional. Dala ruma imi koalia hanesan fretilin radikal mak la luta duni aproveita deit naran fretilin ba imi nia interese rasik, halo imi mos sai boot maski la terus tebes.
"Ukun an liu husi fakar ran, sosa ho ran ruin no isin"
Loos, maibe ran nee mai husi kriatura moris povu, ruin nee mai husi ema nia isin. Laos mai husi Fretilin tanba fretilin ran laiha, ruin laiha. Naran deit.
"o la hatene katuas (Xanana) nee nia motivasaun no fuan tau iha nebe!"
O mak lahatene karik. Ema hotu hatene katuas nee nia motivasaun tau ba rai doben Timor no povu Timor. Laos tau ba Fretilin. So ema beik mak bele dehan fakar ran ba fretilin. Ema matenek dehan fakar ran ba nasaun no ba povu maski husi Fretilin, UDT, Apodeti ka independenti partidu laiha.
Luta tanba ran no klamar timoroan nebe iha sentimentu ba nia rain no ba nia povu.
Aban bainrua bainhira jerasaun timoroan foun sira estuda fali prosesu no sira laos radikal hanesan jerasaun agora balu sira sei haree katak versaun libertasaun nasional nebe agora nee fretilin haktuir la los ida.
Antes 1975 deit (tinan atus ba atus uluk) mos imi seidauk mehi hari fretilin, timoroan halo ona funu hasoru malae hodi defende povu nia direitus no dignidade bainhora malae halo abuzu ruma.
Laos fretilin mak inventa konseitu luta ba defende direitus timoroan nian.
Imi hanoin buat hotu fretilin mak halo maibe imi hanoin sala.
Dala ruma imi koalia hanesan nee tanba imi tenki tabele ba naran Fretilin atu sai boot, lae imi la vale buat ida hanesan imi nia patraun Alkatiri.
Enviar um comentário