Segunda-feira, 16 de Maio de 2011

DEKLARASAUN POLITIKA DA BANCADA PARLAMENTAR DA FRETILIN

.

BANCADA PARLAMENTAR DA FRETILIN

DEKLARASAUN POLITIKA

16 Maiu 2011

Sr Presidenti,

Illustres deputados,

Povo Maubere.

Iha 24 Janeiru 2011 PNUD no agensias ONU nian seluk halo retiro ida hodi hadiak planu ONU nian kona ba porjetus neebe ONU atu halau iha Timor-Leste iha tinan ida nee.

Iha retiro nee, agensias hanesan PNUD, Fundo Desenvolvimentu Capital Nasoens Unidas nian (neebe envolve iha capasitasaun capital humanu hodi prepara desentralisation governasaun iha Timor-Leste), no seluk tan apresenta sira nia hanoin kona ba prosesu desenvolvimentu politiku no institutsional iha Timor-Leste.

Ita hotu hatene katak papel ONU nian iha Timor-Leste importante tebes. Governu AMP de facto mos gosta gaba bebeik kona ba resultadus bainhira ba Asemblei Geral ONU nian. Ita hare iha jornal Sua Excelensia Sr Primeiru Ministru de facto mos gosta gaba katak “ONU fo fiar ba governu AMP nia ukun etc etc”. Nee ita hotu rona.

Horseik, jornal Tempo Semanal publika iha internet documento ida, neebe ONU nia elementus aas lkiu iha estrutura usa kona ba diskusaun iha 24 Janeiru 2011 liu ba. Ponto prinsipal mak ida nee: “governasaun democratica iha Timor-Leste lao oinsa, no futuru governasaun democratica iha Timor-Leste nia sustentabilidade nee oinsa.”

Ita bele dehan katak documento nee, nudar documentu neebe apresenta analisis independente ida, husi ema neebe la iha interese politiku iha Timor-Leste. Ita bele dehan estudu objectivu, la iha tendensia ba partidu politiku, maibe bele sai deit nudar indikador ba ita nudar orgaun soberania ida atu analisa ho diak no buka atu hadiak democrasia iha ita nia rain.

Iha pagina 9 documento nee, hakerek kona ba prosesu governasaun democratica iha tempo Sua Excelensia Sr Xanana nia governu AMP nian no halo proposta ba atuasaun neebe ONU tenke hola iha tempo badak hodi cumpri sira nia mandatu atu hametin pas, justisa, democracia no estadu direitu iha ita nia rain.

Iha neeba ita sani katak sira hakerek claramente katak sira preokupa ho situasaun neebe ladiak, tamba hanesan sira hakerek, tuir sira nia hare, Sr Primeiru Ministru de facto Xanana Gusmao rasik mak obstaculo boot ba desenvolvimentu governasaun democratica iha Timor-Leste.

Maske ONU ka ema seluk la koalia buat ida nee iha publiku, bancada FRETILIN koalia tiha ona dala barak, tamba ami mos preokupa katak hori 2007 iha tentative dala barak atu sama democracia, lei, no constituisaun iha ita nia rain.

Ho razaun tomak ONU nia documento identifica Sr Primeiru Ministru Xanana rasik nudar “lacuna” neebe sira antesipa bele hamosu ba “constitusionalismu” iha Timor-Leste.

Tuir documento nee:

“Executivo, especialmente Primeiru Ministro buka atu hadau poder boot liu tebes husi Parlamento no Tribunais sira (Tribunal de Contas sei hamosu atakes politiku boot tebes). Molok 2012 prosesu ida nee nia resultadu mak knaar efetivu husi orgaun soberania rua nee nian (nee refere ba parlamento no tribunal) hodi responsabiliza Executivo, estadu direitu democratico sei menus, no “rule of law” sei menus no “rule of Prime Minister” mak sei boot liu.”

Documentu ONU nian nee hatudu ba exemplu balun tuir neebe Primeiru Ministru de facto nia atuasaun taka dalan ba constitusionalismu.

Sira hakerek nunee: “Ida nee ita bele hare iha estrutura orsamentu 2012 nian, hasai maternus Bere husi comarca, Primeiru Ministru nia atake ba relatorio dala uluk husi Tribunal Contas (iha 14 Dezembru 2010), bainhira Executivo la fo interese ba akordaun tribunal Rekursu nian iha 2008 kona ba inconstitusionalidade hasai osan husi Fundu Mina Rai.”

Senhor Presidenti,

Maluk deputado no deputada sira.

Documentu nee mosu n udar sinal seriu ba orgaun soberania ida nee, neebe dala barak ona governu de facto gosta sama, halimar ho ami.

Iha rain hotu, parlamentu, ka assembleia nasional, neebe eleitu democraticamente mak soberano liu nudar representante Povo nian, tamba nia mak eleitu diretamente husi Povo.

Ita n ia constituisaun rasik mos fo kbiit barak liu kona ba fiskalizasaun, legislasaun ba parlamentu nasional.

It abele dehan ita demokrasia tamba ita nia constituisaun mak fo dalan ba ita sai democrasia, maibe ita nia constituisaun dalan barak mak governu de factyo ida nee la respeita, hanesan documentu ONU nian identifika ona.

Ita hare deit ba. Resolusaun parlamentu Nasional nian kona ba comisaun investigasaun ba kazu Fevereiru 2008 ba iha neebe? Tau deit iha gaveta laran no la fo importansia. Nee mak ita dehan sama parlamentu nee nia knaar.

Parlamentu nee ezigi dala barak ona documentus barak, hanesan contrato oleo pesado nian, osan neebe selu ba eis titulares tuir lei pensaun vitalisa, documentos contrato roo patrulha neebe sosa, documentos oioin, maibe governu nem iha respeitu ba instituisaun ida nee atu hatan.

Iha tinan kotuk parlamentu nasional halo resolusaun atu halau auditoria ba contrato oleo pesado, no EDTL nia gestaun orsamentu boot tebes neebe molos entrega iha 31 Marsu 2011. Too agora iha neebe? Seidauk informa mai dehan iha neebe, halau tiha ona ka lae?

Iha tendensia bebeik atu minimisa kapasidade parlamentu nasional nee nian atu halo fiskalizasaun ba orsamentu neebe ita aprova, tamba hanesan ita hotu hatene, transferensia oioin deit, too ita la hatene osan neebe aprova uluk nee atu halo projetu bee ba comunidade ka escola ka atu halo festa, viagem ka poco poco mos ita la hatene ona.

Sr Presidenti,

Maluk deputadu sira,

Povo Maubere.

Kestaun interferensia ho justisa, ho tribunais nee seriu tebes, tamba nee mak esensial ba estadu de direitu demokratiku. Observasaun klaru liu ida mak ida nee husi ONU.

Ita hare parlamentu nee mos iha fulan hirak liu ba halo atuasaun neebe hatudu momos katak tendensia laos deit husi governu de facto deit atu hamenus parlamentu nasional nudar orgaun soberania ida maibe parlamentu rasik mos. Critica neebe mosu hasoru Sr Primeiru Ministru de facto, hanesan bancada FRETILIN temi iha leten, bele aplika mos ba deputadu balun iha parlamentu nasional nee, neebe iha objectivu ida deit, sai Asal Bapak Sanang Sr Xanana nian. Em ves de representa Povo Timor-Leste, representa fali ema ida nia tentative atu hafraku instituisaun seluk hanesan parlamentu, tribunal no seluk tan, hodi hadau poder total ba nia.

Bancada FRETILIN koalia nunee dala barak ona, no balun iha uma fukun ida nee hamnasa no halimar. Agora mak ita hotu hare, katak buat nee laos halimar maibe seriu ho consekuensia seriu ba ita nia nasaun no estadu nudar democracia constitusional no estadu de direitu.

Too tempo ita nudar orgaun soberania hader no defende constituisaun, laos hafraku no hamonu constituisaun.

Obrigado.

Aniceto Guterres

Chefe Bancada FRETILIN
.

0 comentários: