Josefa Parada - Kuarta, 20 Abril 2011 - SUARA TIMOR LOROSAE
DILI - Bankada Fretilin iha Parlamentu Nasional, lamenta tebes ho failansu nebee Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão halo, hodi hamosu problema ho Kompania Australiana Life’s Engineering (LE).
Liu husi deklarasaun politika iha plenaria, Fretilin haree katak pratika neglijensia PM Xanana nian, lori konsekuensia boot ho¬di hatodan kofre estadu nian.
“Ita hotu iha hanoin ida deit hodi preokupa ba atuasaun lamentavel husi Xefe Governu de fakto PM Kay Rala Xanana Gusmão nian. Atuasaun ida nebe afekta ita nia reputasaun nudar nasaun soberanu, ita nia kapasidade atu defende ita nia soberania no osan povo nian nebee governu kaer,” katak Deputadu Francisco Miranda Branco iha sesaun plenaria.
Bankada Fretilin mos rekoinese katak konstrusaun Portu Naval Hera nee importante tebes ba forsa defeza hodi halao operasaun nudar defensor ba soberania no rikusoin Timor-Leste nian iha tasi laran. Maibee infelizmente akontese fali dezastre ida iha prosesu kontratu ba konstrusaun portu nee.
Tuir Branco, Porto Naval nee nudar nesesidade urjenti atu harii, maibe liu ona tinan ida resin seidauk remata. Ida nee tamba konsekuensia husi politika “halo lalais, maibee halo laloos”. Partidu historiku nee mos hanoin, la presiza esplika detalhadamente situasaun grave nebee mosu, enkuantu Primeru Ministru rasik rekoinese katak nia la lee kontratu nebee nia rasik assina. Iha kontratu nee nia laran, preve artigu balun nebee foo todan boot tebes ba Estadu RDTL no ba Povu Timor-Leste.
“Deskulpa, maibee ami hakarak foo hanoin nafatin ba promesa barak SE Xanana Gusmão nian iha kampanha eleitoral kona ba boa governasaun iha governasaun foun, nebee sei domina nia governasaun hanesan “nauk lima pulu cent sai.” Ho konfisaun ida nebee SE Sr. Xanana halo katak nia maka sala, tamba la lee kontratu nebee nia assina, nee ita bele dehan, Loke Kuak Boot Tebes nebee agora atu taka susar tebes, no sei lori todan boot ba Povu Timor-Leste, tamba tenki selu multa boot liu dolar miliaun ida. Nee maka ita bele dehan, loke kuak hatene, maibe taka kuak la hatene,” Francisco dehan.
Deputadu Francisco hatutan, hahalok husi Xefe Governu ida nee grave no seriu tebes, laos deit atu foti iha Parlamentu Nasional ka iha media, maibe merese hetan sensura formal. Tamba tuir PM Kay Rala Xanana Gusmão nia lia fuan rasik, sala boot liu bainhira nia assina kontratu bazea ba lei Australia nian no fo knaar ba Tribunal Australia nian atu hakotu ba kazu ruma.
“SE Sr Xanana ho nia koalia halimar hodi buka soe rai rahun ba povu nia matan, no atu hetan simpatia dehan atu ba tribunal iha Australia, tama komarka, nee la loos, nee sala. Nee laos kazu penal maibe kazu sivil no iha rain hanesan Australia ema la tama ba komarka tamba disputa sivil konaba kontratu hanesan ida nee. Maibee Bankada Fretilin tenki husu mos nunee ba kontratu ka akordu hirak nebee mak SE Sr. Xanana nudar Xefe Governu de facto assina nebee “la lee didiak” no ita seidauk hatene too problema mosu loron ruma, liu-liu ba kontratu konstrusaun Sentral Elektriku Oliu Pezadu, projetu sosa roo patrulha no projetu rehabilitasaun Ponte Loes nebee kompanhia PT Istaka Karya nebee hetan kontratu, oras nee hetan falensia hasoru hela prosesu iha tribunal Indonesia,” Francisco haktuir.
Parlamentu Nasional tenik Francisco sei hein rezultadu auditoria ba Sentral Olio Pezadu nebee Parlamentu Nasional desidi ho resolusaun ida hodi husu ba governu atu husu auditoria eksterna nebee tenki tama ona iha Parlamentu Nasional iha loron 31 Marsu 2011.
“Bankada Fretilin sente preokupadu tebes ho faktus nebee mosu katak Estadu Timor-Leste sei simu multa todan liu dolar mil¬liaun ida, tamba deit SE Sr.Xanana Gusmao PM de facto la lee termu kontratu, no fiar deit ba assessor. Bankada Fretilin apela ba ita hotu ida-idak iha Uma Fukun ida nee nia konsiensia politika no ita nia responsabilidade ba Povu no Nasaun, ba aktu ida nebee merese hetan atensaun husi Uma Fukun Povu nian ida nee. Nudar orgaun so¬berania estadu nebee simu knar konstituisaun nian atu fiskaliza governu, merese duni hetan pozisaun ida makaas hodi halo sensura ida forte ba pratika negligensia husi PM Kay Rala Xanana Gusmão,” nia afirma.
Entretantu, Deputadu Mario Viegas Carrascalão husi Bankada PSD tenik katak konaba deklarasaun Fretilin nian nee sira nia apresia maibee ninia parte mos so iha deit intensaun atu koalia konaba nia servisu STA nian nebee uluk iha nia okos.
“Hau la hatene katak STA nee halo kontratu nee lori ba PM lae. Ema seluk maka lori ba maka buat hau hanoin levanta problemas nebee ita iha konserteza hau la hateten sala kiik ka boot. Maibe ita tenki haree, kuandu ita hakarak halo duni sala nee oin seluk,” katak Mario.
Nia parte mos konkorda ho buat balun husi deklarasaun Fretilin nian, liu-liu kona ba mal jestaun. “Ita hot-hotu hatene katak osan gasta barak maibe rezultadu laiha,” komenta Mario.
Husi Bankada CNRT, Aderito Hugo da Costa dehan, deklarasaun Fretilin nian nee relasiona ho projeitu portu temporaria portu mobile, nebee ikus mai muda ba projeitu portu mobile. Projetu ida nee presiza teb-tebes, tamba alende TL iha roo 2 nebee sosa husi OJE ninian, no iha mos apoia nebee atu mai tan. Konaba Kazu ne’e PM Xanana alerta ba publiku, no hotu-hotu hatene ona ninia kronolojia. Ida nee akontese laos tamba problema substansial ba projeitu nee, mais problema teknika iha administrasaun. Needuni diferensa iha buat 2, teknika jestaun orsamentu ninian nebee uza ho orsamentu nebee ema rai seluk uza.
“Ita hein katak governu ho problemas nebe sira infrenta, sira bele rezolve ho diak teb-tebes para ita labele andamentu pagamentu 4 miloens ital nee saugate deit. Hein katak nee osan povu nian, failansu nebee ita infrenta nee mak faktus PM la taka problema nee ba publiku,” hateten Aderito.
Nunee mos husi Bankada PD, Deputada Gertrudes Moniz hateten, husi ninia parte hanoin katak, intervensaun husi Bankada Fretilin nee mosu tamba sira mos hakarak hadia ba futuru. Tuir nia, buat diak maka nia haree husi PM Kay Rala Xanana Gusmão maka, nia hakarak deklaramente ba publiku hodi rekonese sala nebee nia halo ona.
“Hau pesoalmente hakarak husu ba governu atu selu osan makaas ba asesores sira no simu asesores nebee ema seluk fo ba ita nia governu, ita mos tenki haree tanba bele mos asesores sira iha intensaun seluk, alende hakarak foo asesoria diak ba ita nia governu,” katak Gertrudes.
Ba future, katak Gertrudes, governu tenki haree iha atensaun makaas para atu simu asesor sira nebee maka iha kualidade, laos deit iha kualidade maibe iha intensaun diak hodi hadia nasaun nee. Jay
.
.


0 comentários:
Enviar um comentário