Quarta-feira, 6 de Abril de 2011

Governu Keta Haluha Masakre Liquiça

.

Josefa Parada - Kuarta, 06 Abril 2011 - SUARA TIMOR LOROSAE

DILI-Masakre Liquiça nebee rezulta ema barak mate iha loron 5-6 fulan Abril tinan 1998, halo ona tinan sanulu resin tolu. Governu presiza konsidera masakre nee, hodi fo homenajem ba ema barak nebee lakon sira nia vida, iha prosesu libertasaun Timor-Leste husi okupasaun Indonesia. Maske la tau iha loron nasional, maibe tenki sai hanesan loron boot, atu nunee bele rai ba jerasaun foun sira.

“Masakre Liquiça hakarak ka lakohi tama iha konsiderasaun nasaun ninian. Buat nebee deputadu sira foti, ita konkorda duni. Husu ba autoridade local sira, atu bele inisia dadauk ona molok estadu iha kalendariu regular ida hodi hare komemorasaun loron sira hanesan nee,” dehan Deputadu Aderito Hugo de Jesus ba STL iha PN, Tersa (5/4).

Nia rekoinese, mesakre boot laos akontese deit iha Liquiça maibe iha mos fatin seluk, iha eventu monumental nebee mak nasaun tenki tau konsiderasaun bele selebra. Inisiativa nee iha autoridade sira oferese ba estadu no ministeriu kompetente akompania hela.

“Ita hein katak sira mos tama iha kalendariu ida. Ita hein, Ministeriu Solidariedade Sosial atu halo data base kona ba eventu sira hanesan nee, atu ita bele halo komemorasaun,” dehan Hugo.

Xefi Bankda CNRT nee hatutan, loron nasional nebee halao iha nasional, bele halo iha nasional no balun nebee halo iha distrital, bele halo iha distritu ho karakter tuir eventu nebee mak akontese, depende ba kazu nebee akontese.

Iha fatin hanesan, Deputadu Francico Jeronimo hatete, loron masakre nebee akontese iha Liquiça, ema barak hatene rezulta ema lubuk mate. Tinan-tinan, vitima sira halibur malu hodi komemora loron nee.

“Hau hakarak foti kestaun nee tamba sira (vitima, red) hatoo ona preokupasaun dalabarak ona mai governu, estadu no parlamentu hodi husu atu fo atensaun governu nian ba sira no fo protesaun ba sira,” dehan Francisco.

Nia haktuir, oras nee vitima sira harii tiha ona organizasaun ida naran Rate Laek, tamba durante nee sira seidauk hetan sira nia familia sira nia rate.

Vitima sira, tuir deputadu nee, husu ba governu see bele estadu nee organiza asaun seremonial ba tinan-tinan, tamba iha ona estadu atu fasilita loron sira nee. Durante nee, vitima sira mak halibur malu hodi buka atu komemora loron historiku nee.

Iha fatin ketak, Komunidade Comoro, Antonio da Silva hatete, masakre nebee akontese iha teritoriu Timor laran tomak, governu tenki tau atensaun, tamba iha loron nee, ema barak mak mate, too oras nee la hatene tuir sira nia rate iha nebee.

“Hau husu ba governu atu tau atensaun ba loron maskrae Liquiça no mos iha distritu sira seluk, tamba liu husi loron sira hanesan nee mak Timor-Leste kore aan husi invazaun Indonesia, sira mate tamba defende Timor,”dehan Antonio.

Nia rasik lamenta tamba too oras nee governu seidauk tau importansia ba masakre sira nebee akontese iha teritoriu Timor Leste laran tomak. Dalabarak vitima sira mak buka malu hodi komemora loron sira nee, hodi hanoin hikas sira nia familia nebee mate no lakon.

Nunee mos Teresa Soares hatete, masakre nebee akontese iha distritu, governu presiza tau atensaun. Maske la tau loron nasional, maibe tau netik loron importante iha desitritu nebee akontese masakre nee, nunee jerasaun foun nebee mai bele hatene, distritu nebee mak hetan masakre iha tempu Indonesia nian.

“Hau hanoin, mesakre nebee akontese iha distritu, ita la tau importante. Jerasaun foun sei haluha no la hatene saida mak akontese iha sira nia distritu, maske sira nia familia sira mate, too oras nee la hatene sira nia ruin no rate iha nebe,” dehan Teresa. Lay.
.

0 comentários: