.
Jornal Nacional Diário - Sesta, 11 Marsu 2011
Dili-“Iha negosiasaun dada Pipeline, Governu tenki kuidadu ho Australia, tanba Australia ulafatuk moruk.
“Hau hatene ona atu negosiu ho sira, sira nia ulufatuk moruk no tos,sira hanoin sira rai bot liu Timor Leste, sira dala ruma hanesan traktor bot ida hakarak sama ita deit, ne’e mak ita tenki kuidadu noida ne’e maka preokupasa,”koalia deputadu FRETILIN, José Teixeira ba Jornalista sira, Kinta (10/3) iha Parlamentu Nasional.
Deputadu Jose Teixeira hateten, uluk sira nia servisu no esforsu ne’ebe halo, primeiru halo akordu ne’e atu bele lao ba oin, ida ne’e favoravel no diak, i bele dehan ekipa ida klase mundial, asesor sira klase mundial no Timor oan barak mos tama iha laran.
“Ita nia mundu ne’e labele halo buat ida mesak, tanba rai seluk mos hanesan Australia uza sira nia espesialista mai husi ne’ebe-ne’ebe deit, maibe ita hare katak iha mudansa barak halo, li-liu ba ekipa ne’ebe halo negosiasaun, ita hare katak, esperensia ne’e limitadu iiha moris ne’e, aprende ita hotu bele aprende, maibe esperensia ne’emak determina ita nia kapasidade e dala barak, ne’e duni tuir ami nia hare, mudansa ne’e bele aumenta, servisu ne’ebe uluk ami halo, maibe diminui fali, inves lori ita ba oin, maibe lori ita ba kotuk,”katak deputadu Teixeira.
Deputadu Teixeira koalia, Timor Leste iha dalan diak ona ho Woodside atu dada pipeline ne’e mai iha Timor Leste, maibe hare katak agora hein deit, tempu liu ba atu hakotu akordu ne’e, ne’e negative katak,la lao ba oin mais akiduk fali, ida ne’e hotu-hotu nia preokupasaun atu fo hanoin.
“Uluk FRETILIN ho ninia esperensia, Primeiru Ministru no Prezidente Republika husu Mari Alkatiri atu ba i nia pronto, maibe depois sira iha Parlamentu ne’e kontra fali, ne’e mak ita bele dehan, ami pronto atu fo kontribuisaun, maibe ema lakohi simu, agora imi halo deit ba,ami iha ne’e apoiu deit objetivu, maibe ami bele dehan, imi ninia hahalok ne’e halo ami preokupa barak,”katak deputadu Teixeira.
Deputadu Teixeira afirma, se la dada pipeline ema hotu-hotu lakon,ne’e lakohi atu akontese. Hau seo preve, atu ita iha governasaun diak ida husi sese no ne’ebe deit, ne’ebe avansa objetivu komum, interese nasional ba oin, ida ne’emak importante, maibe ita hare katak, to’o agora ida ne’e la fobenefisiu i ami hare deit iha press konfuzaun boot, ameasa run sae dehan taka diskusaun, ne’e ambiente ladiak ba negosiasaun ninian, ita tenki husu, tanba sa mak to’o iha ne’eba,”dehan deputadu Teixeira.
Nia realsa, governu uluk halo tiha ona hodi hetan akordu ne’ebe diak imos promete atu dada pipeline mai iha Timor Leste, Governu AMP tama mos dehan atu dada pipeline mai Timor Leste, maibe ikus rejultadu ne’e laiha, entaun tenki husu tanba sa?.
“Uluk ami pronto, Mari Alkatiri, Presidente Republika no Primeiru Ministru husu, nia pronto atu ba fo ninia tulun, maibe sira seluk dehan husik ba, ami mak kaer mesak, agora ami hein deit no hein rezultadu ne’ebe diak, maibe agora ita besik ona 2013 ne’e ita tenki hare, to’o iha ne’eba ne’e it abele ka labele, tamba to’o 2013 akordune’e hakotu, entaun ne’e bele iha infaktu negative ba tasi Timor hotu,tanba kompania sira atu investe susar, se rai rua Timor Leste ho Australia konkorda ho didiak atu ikus mai kompania sira nia seguransa ba halo investimentu, ne’e mak importante,”katak deputadu Teixeira.das
.

Jornal Nacional Diário - Sesta, 11 Marsu 2011
Dili-“Iha negosiasaun dada Pipeline, Governu tenki kuidadu ho Australia, tanba Australia ulafatuk moruk.
“Hau hatene ona atu negosiu ho sira, sira nia ulufatuk moruk no tos,sira hanoin sira rai bot liu Timor Leste, sira dala ruma hanesan traktor bot ida hakarak sama ita deit, ne’e mak ita tenki kuidadu noida ne’e maka preokupasa,”koalia deputadu FRETILIN, José Teixeira ba Jornalista sira, Kinta (10/3) iha Parlamentu Nasional.
Deputadu Jose Teixeira hateten, uluk sira nia servisu no esforsu ne’ebe halo, primeiru halo akordu ne’e atu bele lao ba oin, ida ne’e favoravel no diak, i bele dehan ekipa ida klase mundial, asesor sira klase mundial no Timor oan barak mos tama iha laran.
“Ita nia mundu ne’e labele halo buat ida mesak, tanba rai seluk mos hanesan Australia uza sira nia espesialista mai husi ne’ebe-ne’ebe deit, maibe ita hare katak iha mudansa barak halo, li-liu ba ekipa ne’ebe halo negosiasaun, ita hare katak, esperensia ne’e limitadu iiha moris ne’e, aprende ita hotu bele aprende, maibe esperensia ne’emak determina ita nia kapasidade e dala barak, ne’e duni tuir ami nia hare, mudansa ne’e bele aumenta, servisu ne’ebe uluk ami halo, maibe diminui fali, inves lori ita ba oin, maibe lori ita ba kotuk,”katak deputadu Teixeira.
Deputadu Teixeira koalia, Timor Leste iha dalan diak ona ho Woodside atu dada pipeline ne’e mai iha Timor Leste, maibe hare katak agora hein deit, tempu liu ba atu hakotu akordu ne’e, ne’e negative katak,la lao ba oin mais akiduk fali, ida ne’e hotu-hotu nia preokupasaun atu fo hanoin.
“Uluk FRETILIN ho ninia esperensia, Primeiru Ministru no Prezidente Republika husu Mari Alkatiri atu ba i nia pronto, maibe depois sira iha Parlamentu ne’e kontra fali, ne’e mak ita bele dehan, ami pronto atu fo kontribuisaun, maibe ema lakohi simu, agora imi halo deit ba,ami iha ne’e apoiu deit objetivu, maibe ami bele dehan, imi ninia hahalok ne’e halo ami preokupa barak,”katak deputadu Teixeira.
Deputadu Teixeira afirma, se la dada pipeline ema hotu-hotu lakon,ne’e lakohi atu akontese. Hau seo preve, atu ita iha governasaun diak ida husi sese no ne’ebe deit, ne’ebe avansa objetivu komum, interese nasional ba oin, ida ne’emak importante, maibe ita hare katak, to’o agora ida ne’e la fobenefisiu i ami hare deit iha press konfuzaun boot, ameasa run sae dehan taka diskusaun, ne’e ambiente ladiak ba negosiasaun ninian, ita tenki husu, tanba sa mak to’o iha ne’eba,”dehan deputadu Teixeira.
Nia realsa, governu uluk halo tiha ona hodi hetan akordu ne’ebe diak imos promete atu dada pipeline mai iha Timor Leste, Governu AMP tama mos dehan atu dada pipeline mai Timor Leste, maibe ikus rejultadu ne’e laiha, entaun tenki husu tanba sa?.
“Uluk ami pronto, Mari Alkatiri, Presidente Republika no Primeiru Ministru husu, nia pronto atu ba fo ninia tulun, maibe sira seluk dehan husik ba, ami mak kaer mesak, agora ami hein deit no hein rezultadu ne’ebe diak, maibe agora ita besik ona 2013 ne’e ita tenki hare, to’o iha ne’eba ne’e it abele ka labele, tamba to’o 2013 akordune’e hakotu, entaun ne’e bele iha infaktu negative ba tasi Timor hotu,tanba kompania sira atu investe susar, se rai rua Timor Leste ho Australia konkorda ho didiak atu ikus mai kompania sira nia seguransa ba halo investimentu, ne’e mak importante,”katak deputadu Teixeira.das
.

0 comentários:
Enviar um comentário