Segunda-feira, 14 de Março de 2011

Povu Agrikultor Tenke Han Aihan Rasik, Labele Depende Fos MTCI

.
Josefa Parada - Segunda, 14 Marsu 2011 - SUARA TIMOR LOROSAE

DILI- Ministru Agrikultura no Peskas (MAP) Mariano Assanami Sabino Lopes fo mensajem ba povu agrikultor sira iha Timor Leste katak tenki han produtu local rasik hanesan batar, haree no sel-seluk tan, labele depende ba fos marka MTCI.

“Ita nia rai ne’e bokur, traktor fahe dadauk ona, mekanisasi lao dadauk ona, fila rai gratuitu, ita labele tane liman ba hahan husi rai seluk,” dehan Ministru Assanami ba STL iha Kaikoli, Dili, foin lalais ne’e.

Ministru Mariano Assanami mos apela ba povu agrikultura iha nasaun foun ne’e para han aihan rasik. Tanba ne’e, povu agrikultur sira tenki servisu badinas. “Tinan-tinan ita produs batar no haree liu ona 100 resin mill toneladas. Iha 2010 konsege hasae batar 138 mill toneladas no haree to’o 111 mill toneladas. Ida ne’e Timor oan hotu-hotu han mos to’o hela. Maibe, ita nia ema lakoi han ninia produtu rasik, sira gosta mak konsumsi aihanhusi rai liur,” katak Mariano.

Tuir nia, uluk beila sira moris ho produtu local to’o hetan ukun rasik an. Maibe, agora ema depende ba fos MTCI. “ Ita iha makina dulas hare’e no batar. Ne’eduni esforsu servisu maka’as hodi hetan produsaun ne’ebe bele responde nesidade loron–loron,” tenik Mariano.

Iha parte seluk, Filipe Mendes Pereira, Asiste Dekanu Ekonomi Universidade Nasional Timor Lorosae (UNTL) husu ba governu atu tau atensaun ba povu agrikultura nia produsaun. Ne’eduni agrikultor sira rasik para oinsa mak hamenus kiak, atu oinsa liberta povu ne’e husi kiak no mukit tenke liu duni husi maneira ida ne’ebe mak povu hotu bele halo mak sai agrikultor. Atu oinsa mak rai bokur ida ne’e fila hodi hetan produsaun diak bele responde nesicidade uma laran.

Joao Fernandes hatete, povu agrikultura servisu maka’as maibe importante tenki governu ajuda traktor bele fila rai hodi hasae produsaun bele han, tanba fos governu fo subsidi laiha maibe fos marka globus iha maibe folin sae maka’as 25kg $18, nomos 30 kg folin $20, ne’eduni labele sosa.

Entertantu Martins da costa nudar estudante UNTL Fakuldade Agrikultura hatete, fos marka MTCI agora governu fo subsidi laiha ona iha loja tanba povu halerik fos maibe importante mak governu liu husi MAP tulun povu bele hasae produsaun no bele konsumsi produtu local rasik. Jef
.

3 comentários:

Anónimo disse...

Realidade iha terenu keta la hanesan karik ho buat nebe Ministru Agricultura koalia .... dehan katak produsaun aumenta ..... tengki hatudu ho faktus laos numeru nebe koalia deit iha fatin ....

Ema barak hakilar tamba aihan, ne'e siknifika katak aihan bele sei menus i mos kadaves ita mos tengki muda mind set nebe durante ne'e iha ema hotu nian hanoin ...... karik la han etu hanesan seidauk han ....

Konaba atu hasae produtividade ho fahe trator ba agrikultor sira ... hau hanoin inisiu plano kapas .... maibe "there is no such things as free lunch" .... ne'e ita komesa kuda mind set ida tan iha ema nia hanoin katak .... politika ida sae sei iha sasan gratuitu barak depende ba ita nian stratejia ...

Nusa mak Sr. Ministru la gere interna (Ministerio Agricultura mak jere) trator sira ne'e .... tamba governu iha posibilidade liu atu halo manutensaun no fornese kombustivel .... i "pure public goods for all people" .....

Aumenta kapital sei aumenta output, ne'e los maibe realidade nebe ita barak haluha katak tengki hare mos efektividade husi ema nebe kaer ou jere .... selae hanesan deit ... ita so soe osan let deit .... no kasian tebes ita lakon oportunidade diak atu desenvolve rasik ita nian rai ..... hodi husik hela lembransa... durante ita sei moris

Hau laiha intensaun politika tamba hau laos ema politika .... so fo hanoin deit ... katak osan nebe Maromak fo hanesan hibah ... husi mina iha tasi timor .... ba timor oan hotu laos ba deit .... ba partidu politika nia interese ... karik ikus mai matebean sira sei bele babeur ita tamba deit ita nian interese ... (ambisaun pesoal) haluha hikas interese nasaun ou povo tomak ....

Laiha buat ida diak liu se ita fornese buat nebe hanesan "pure public good" ba ema hotu ....

Abracos ....

Joni Martin disse...

Ministru Agrikultura ne'e kanta barak liu mas liafuan sira ne'e deit, kanta barak ho liafuan falsu deit. Baha dehan "OMONG KOSONG" mak barak.
Produsaun barak ne'e iha nebé? Dadus konkretu ne iha nebé? Koalia narnaran deit, labele bosok povu. Keta hanoin povu sei beik, Ministru mak hanoin nune'e, ke'e raikuak ba nia aan rasik deit.
Ministru AMP nia ida mak laiha planu mak Min. Agrikultura tamba kualia ho ibun tutun mak barak mas lahatene oinsa hasae produsaun agríkola ZERO, politika sabraun oituan. Deskulpa liafuan ne'e kasar oituan tamba tinan ba tinan populasaun sempre halerik aihan menus, ka laiha, ne'e tamba erro nebé ministério agrikultura husi governasaun Fretilin nian to agora.

Anónimo disse...

Sim ami kontente mensagem hsu SE sr. Ministro Agrikultur husu atu bele han aihan ne'ebe mak povu produs.......ba kestaun ida ne'e saran nain hakarak hato'o kestaun balu ba SE Ministro Agrikultura konaba dikuldades ne'ebe cailaco oan sira hasoru nune'e:
1. Nudar cailaco oan kestiona konaba irigasaun mota bolubo ba Natar Marco to'o purugua.tamba sa Ministerio Agrikultura la tau prioridades ba irigasaun ida ne'e
2. prosesu halo irigasaun iha Maliana ne'ebe liga mos ho mota Bulobu kria Discriminasaun bo'ot ba povu cailaco, sente karik be mota bolubu so ema maliana nian,,,,nunee iha tempu bainloron be hasai tomak ba iha Maliana depois cailaco oan sira susar hetan be ba asesu animal ho natar nian.
3. Natar iha area cailaco iha area hectar rihun resin,maibe seidauk hetan atensaun diak.
4. Ami nudar cailaco sujere ba Ministr Agrikultura atu bele halo estudo no kria BENDUNGAN iha Braugara ne'e nia progresu diak tebes povu cailaco husi Marco ba to'o iha Bilimau.......ida ne'e se governo hakarak mak produsaun aihan iha railaran bele aumenta no bele kuda dalarua tinan ida.
5. Tamba sa Governo to'o agora seidauk taun matan serius konaba mota bulobo ne'ebe sae ka estraga ona nata hectar atus resin....iha ponte ida ne'e ami husu atu governo lalais halai tembok penahan husi KANU MATA ba to'o iha mota nia rohan BEBAI atu nune'e bele salva natar sira ne'e hotu.tantu natar iha Marco nomos Natar iha area Pailelo.
6. prioridades sira ne'e nudar base fundamental ba desenvolvimentu aihan sustentavel ba povu iha Distrito Bobonaro.
7. bainhira iha tempu badak governo latau matan kestaun sira ne'e significa katak governo laiha seriadade ba desenvolvimentu cailaco oan sira nian.

kometarius husi:OSAUBUCAILACO