Terça-feira, 15 de Fevereiro de 2011

Suru Craik Prokupa Kondisaun Estrada

.
Josefa Parada - Tersa, 15 Fevereiru 2011 - SUARA TIMOR LOROSAE

DILI-Komunidade Suku Srur Craik, Sub Distrito Ainaro, prokupa tebes ho kondisaun estrada iha sira nia area. I sira mos husu governu dada elektrisidade ho be’e mos. Prokupasaun hirak ne’e hato’o husi Xefi Suku Suru Craik Luciano de Araujo ne’ebe STL hasoru iha Perumnas Bairo Pite, Tersa (8/2).

“Oras ne’e dadaun hau nia komunidade sira iha Suku Suru Craik infrenta problema oin oin,liu liu kondisaun estrada, elektrisidade no be’e mos,” dehan Luciano. Iha tinan 2010 estrada konsege hetan rehabilitasaun husi programa tiga dolar, maibe’e foin lalais ne’e hetan estragus total. Sobre elektrisidade, nia dehan, sira husu governu atu monta iha sira area.

“Hau husu ba Governu atu hari netik linha elektrisidade ida iha Suku Suru Craik para bele fo naroman ba komunidade sira iha tempu kalan.Hau nia komunidade sira presiza tebes elektrisidade tamba hahu tempu avo beialsa sira nian no tempu Indonesia to ohin loron ami nia area seidauk hetan fornesimentu elektrisidade,ne’e duni Governu presiza tau iha planu no konsiderasaun.”Luciano hatete.

Iha fatin hanesan hato’o mos husi Komunidade Suru Craik Daniel de Araujo katak “Ami hanoin dehan uluk Indonesia nia tempu mak lahalo dezenvolvimentu iha rai ida ne’e,maibe’e hanesan deit ita hetan ona Independensia,iha ona Governu rasik, maibe’e dezenvolvimentu rai ida nungka avansadu ba oin. Dala barak nai ulun sira sempre halo promesa ba povu kiik dehan dada elektrisidade,kanaliza be’e mos no hadia Estrada,maibe’e ate data promesa hirak ne’e la realiza,nune’e halo povu kiik sira iha baze kontinua halerik bebeik ba parte infraestrutura.

Daniel afirma Helder da Costa nudar komunidade Suru Craik realsa tan katak kondisaun Estrada husi suru Craik ba Ainaro Villa agora a’at tebes,tamba ne’e Governu presiza hadia lalais atu nune’e labele defikulta povu kiik sira hodi buka moris.

Alende ne’e iha parte seluk Xefi Aldeia Becoi Joses Barros informa tan katak durante ne’e nai ulun sira,sempre kolia katak Governu iha komitmentu bo’ot hakarak hamenus kiak iha Nasaun ida ne’e,maibe’e kuandu asesu ba estrada laiha,oinsa mak bele hamenus kiak ho mukit iha rai laran.Fator importante mak estrada kuandu kondisaun estrada la permiti povu agrikultur aileba sei susar atu lori sira nia produtu lokal ba merkado tamba movimentu transporte la lao, otomatis mak serkulasaun ekonomia basiku mos sei la avansadu ba oin i povu kiik susar hetan osan.

“Ami husu ba Governu liu husi Ministeiru Obras Publika atu fo importandia ba estrad ne’ebe refere,tamba durante ne’e Governu nia planu katak atu hamenus pobreza ou kiak iha rai laran,entaun Governu tenki hadia uluk kondisaun infra-estrutura hanesan estrada,be mos,ponte no seluk seluk tan,atu nune’e povu kiik sira bele movimentu fan sira nia produtu lokal ne’ebe sira produs hodi nune’e bele hamenus kiik iha rai doben Timor Leste ida ne’e,”Jose hateten. Cax
.

2 comentários:

Anónimo disse...

Guverno ida nee nia susesu mak hatene foti osan barbarak maibe labele halo dezenvolvimento. Osan barbarak tinan ba tinan nee ba nebe? Hodi nune povu sei halerik nafatin ho estrada mak at, laiha bee mos, moris iha nakukun (laiha eletrisidade), folin fos karun, escola bee tama, aimoruk falta. SITUASAUN IDA MAK KOMPLIKADU! Maibe belun balun defende makaas mate!

Osan barbarak ba iha nebe? Tamba saida ita hanesan nune hela deit? Povu rai doben nee iha nain ka lae?

Tempo too ona atu koalia lia los, nune hadia sasan hirak nee...!!

Anónimo disse...

hare troka tiha deit Ministro Insfraestrutura deit ona.Timor iha ema barak laos mak nia deit maun bot.bainhira tan...
Maulay