Sábado, 12 de Fevereiro de 2011

Problema Kondisaun Estrada Iha Teritoriu Tomak PN Husu Ministru Pedro Lay Tenki Hatudu Kapasidade

.
Josefa Parada - Sesta, 11 Fevereiru 2011 - SUARA TIMOR LOROSAE

DILI-Vokalista Bankada KOTA-PN, Manuel Tilman fo kritika maka’as ba governu sobre problema estrada iha teritori tomak. Bankada hotu-hotu husu Ministru Infra-Estrutura Pedro Lay tenki hatudu kapasidade hodi rezolve.

“Kada tinan Parlamento Nasional (PN) aprova OJE barak. Ba tinan ida nee, orsamento ba Ministeriu Infra-Estrutura (MI) boot tebes. Ninia montante $92 hodi hadia kondisaun estrada no ponte iha TL laran tomak. Maibe hau duvidas maka’as, MI bele ezekuta ninia orsamento ida nee, ka lae. Keta halo bee, hanesan iha tinan kotuk. Orsamento boot maibe realidade hatudu oin seluk. Estrada no ponte kontinua aat nafatin. Ne’e hatudu katak, MI laiha kapasidade atu rezolve problema estrada iha TL laran tomak,” hatete deputadu Manuel Tilman iha Uma Fukun PN, Dili, Tersa (8/2).
Lalika ha’ree ba dook liu, katak Tilman. “Mai ita ha’ree deit iha Laulara no Dili laran. Kondisaun estrada a’at barak. Sa-tan ba iha distritu no sub distritu, aat liutan”.

Deputada Getrudes Monis (membru Bankada PD) dehan, kondisaun estada oras nee aat ba bebeik. Hanesan diresaun estrada Dili ba Suai (Covalima). Ita lao liu husi Ainaro ba Suai, ninia kondisaun oras nee aat los. Estrada iha area Aitutu (parte Ainaro nian) kotu, kuandu liu husi Bobonaro, ponte ki’ik oan (deker) barak mak kotu no rahun tamba inundasaun. Impede tebes movimento transporte. “Tan nee hau husu ba MI tenke responde. Hau espera OJE 2011 nee MI tenki fo prioridade,” nia reforsa.

Asuntus refere, Prezidente PN, Fernando de Araujo La Sama reforsa tan. Osan ba MI aprova tiha ona. “Neduni, husu ba MI atu ezekuta ninia orsamento ho diak. Persiza hadia kondisaun estrada iha teritoriu tomak”.

Hatan preokupasaun PN ne’e, MI Pedro Lay hatete, orsamentu ne’ebe aprova ba ninia mi¬nisteriu ba OJE 2011 nee, ho montante $92 mill. Osan nee ba MI tomak. Entertantu orsamento ba kapital dezenvolvimentu ninia montante $29. 7 mill, la inkliu orsamentu mak tau ba iha fundu infra-estrutra.

Nia rekonhese duni katak, kondisaun estradas iha teritoriu tomak oras nee, kuaze 80% aat. Aat tamba hetan afeita maka’as husi mudansa klimatika. La fasil atu rezolve iha tempu badak. Maske nunee, MI sempre tau hanoin tenki hadia. “Tanba ne’e MI esforsu aan nafatin hodi hadia kondisaun estrada ho ponte nebe mak hetan ameasa maka’as,” hatete Ministru Pedro Lay. Kuandu ita hotu koalia katak, hadia kondisaun estrada no ponte tenki iha kualiadade, nia dehan, “Ida nee ita hotu nian hakarak.

Ita hakarak halo buat ida ba povu tenki iha kualidade. Maibe ita mos laiha kapasidade atu nega impaktu husi mudansa klimatika nebe oras nee avansa maka’as iha nasaun hotu-hotu, inklui TL. Ita espera iha tinan ida nee, mudansa klimatika bele normal, udan labele boot ona, para fo tempu ba ita bele hadia. Kuandu udan tuun la boot ona, hau fiar, problema estrada ita bele rezolve ho kualidade nebe diak, mesmu la hadia ba area hotu-hotu,” afirma Ministru Pedro Lay. lia

Folin Sasan Sa’e, Povu Tristi

DILI - Oras nee dadaun komu¬nidade tristi ha’ree folin sasan iha mercado sa’e maka’as. Bele dehan kada loron folin sasan kontinua sa’e. Komunidade husu governu persiza foti medidas hodi hatun folin sasan. “Oras nee, folin sasan sa’e bebheik. Kada loron sa’e. Ami husu governu atu hatun folin sasan, liliu folin sasan sembako hanesan fos, mina no sel-seluk tan, “hatete negosiante Graciana Sabino nebe hasoru iha Audian, semana kotuk.

Folin sasan kontinua sa’e nee, nia dehan, dala ruma impaktu husi pajak (tasa) importasaun. Kuandu pajak importasaun karun, konserteja, folin sasan mos sa’e. Prujemplu hanesan masin, mina, masin midar, su¬permie, no seluk tan. “Governu persiza hatun folin, see husik hela deit nunee, halo povu no negosiantes ki’ik hanesan ami nee, terus boot,” nia dehan.

Benica de Sosa haktuir tan. Oras nee kuaze iha loja hotu-hotu folin sasan karun. Kondisaun mercado hanesan nee halo sira la satisfeitu. “Ami husu governu hatun netik folin sasan. Nudar vendedor, ami balu fa’an osan ki’ik, i sira balu fa’an sasan boot. Kuandu ami sosa iha loja karun ona, entaun ami mos fa’an fali karun, para bele hetan benefisiu uit oan,” hatete Benica de Sousa, vendedor iha Audian.

Iha fatin la hanesan, Inkiu Alentu (loja nain ba Loja 88) hatete, mesmu ema balu dehan folin sasan karun maibe tuir nia ha’ree sei normal. Sei hanesan babain. Iha duni sasan balu nia folin mak sa’e maibe sei laliu husi $1.00. Hanesan mina goreng, nia folin sa’e uit oan. Prujemplu mina bimoli, tinan kotuk kaisa ida folin $22.00 agora sa’e ba $24.00, nunee mos masin midar. Tuir nia hanoin, folin sasan sa’e tamba tasa karun. Izaura Soares aumenta. “Hau la koalia sasan nian folin. Hau foka liuba kobustivel. Ninia folin agora sa’e maka’as, halo mikrolet sira grave hotu. Hau husu governu tenki toma medidas,” nia dehan. alm
.

2 comentários:

Anónimo disse...

Kondisaun luron nebe a'at ne hanesan los Pedro lay ho Domingos Caero nian oin at ne'e.....hhehehehehehe.....

Anónimo disse...

Pedro Lay laiha Capaciade hasai deit ona.Labele tur iha ministro to mate deit.Poder ne laos riquesa o nia bei ala sira nian.
Supermie