Quarta-feira, 2 de Fevereiro de 2011

PR promulga decreto-lei de compensações para desocupar terrenos do Estado

.
Díli, 01 fev (Lusa) -- O Presidente timorense, José Ramos-Horta, promulgou hoje o decreto-lei que atribui compensações ao realojamento de ocupantes ilegais de imóveis do Estado, anunciou a Presidência da República em Díli.

O diploma, que abrange os casos que as entidades competentes considerem humanitariamente atendíveis, prevê "compensações excecionais para o realojamento daqueles que, embora ocupando ilegalmente um imóvel público, nele tenham permanecido um determinado período de tempo e aí tenham constituído o seu agregado familiar".

No texto explicativo da promulgação, salienta-se que "em Timor-Leste ainda existem numerosos imóveis públicos ilegalmente ocupados" e que "o Governo, atento aos interesses de ordem pública e à função socioeconómica dos imóveis públicos, pretende assim garantir a defesa e consolidação do património estatal.

Várias famílias têm vindo a reclamar compensações do Estado para desocuparem terrenos públicos, manifestando-se frente ao Parlamento.

O caso mais recente ocorreu com mais de uma centena de moradores do Bairro Pité, em Díli, retirados pela polícia da área de um antigo quartel indonésio, cujas casas foram desmanteladas.

O despejo administrativo, determinado pela ministra da Justiça, Lúcia Lobato, terá deixado sem casa perto de mil pessoas, segundo os desalojados, mas os dados oficiais apenas referenciaram cerca de 40 famílias a viver no terreno, quando o Governo se dispôs a prestar um apoio de dois mil dólares (1.478 euros), "por razões humanitárias".
.

9 comentários:

Anónimo disse...

Rai ka Uma estadu, Povu rai nain iha direitu uza. Estadu AMP keta kaer aluga hotu ba ema estranzeirus atu hetan osan husi kotuk.

Mestisus, China Timor no Rai nain (Sosiedade Nativa).

MESTISUS hotu Moris diak iha tempu kolonial Portugues, Tempu okupasaun ho ukun rasik an, Sira iha famili iha Mundu tomak.

CHINA TIMOR maioria moris diak iha tempu kolonial Portugues, Tempu okupasaun no to ohin loron moris diak hela. Sira iha familia iha Australia no rai seluk.

RAI NAIN (Sosiedade Nativa) moris at nafatin hanesan diskriminasaun, marginalizasaun, explorasaun, oprimido iha tempu kolonial Portugues. Ohin loron ukun an, Rai nain moris at liu tan tempu kolonial ho okupasaun.
Rai Nain fo isin tomak ba liberta rai ne, maibe sei terus nafatin la iha DIREITU, IGUALDADE ho JUSTISA.

Rai nain atan ba rasa oen oen deik, ho kiak, ho surar oen oen, jovem barak mak sae feto luron, fan isin tanba kiak, balu hetan servisu atu hetan deik hahan ho salariu US$40 fulan ida.

Mestisu ho China Timor moris diak liu ke iha lalehan.

Orsamentu 20011 ho montante US$1.7 Biliaun, Mestisu ho China Timor hadau lisuk osan ne.

Orsamentu 2011 ho ran husi sosiedade nativa Maubere nian, nebe sakrifisiu husi libertasaun iha tinan 24 nian laran nebe mate ona Maubere rihun ba rihun, depois liberta tia Rai Timor iha 1999, to ohin loron sosiedade Nativa Maubere sei susar hafatin no sae atan nafatin.

João T disse...

De acordo com um documento do Ministério da Solidariedade Social e em colaboração com a OIM (Organização Internacional para as Migrações), intitulado "Mai Harii Uma Diak" o custo de construção (apenas material) para uma pequena casa em meia parede de blocos e caule de palapa, com cobertura em chapa de zinco, ficava em 2009 pelo preço de 6.300 US$.
Pelo que o subsídio dado é manifestamente insuficiente para a construção de um novo Lar para essas Famílias.

Anónimo disse...

“Pelo que o subsídio dado é manifestamente insuficiente para a construção de um novo Lar para essas Famílias.”

Mas quando se fala de SUBSIDIO não significa que o governo iria subsidiar a 100%. Um subsidio só dá para cobrir uma parte e esta prte pode variar desde 25 a 50% do total.

Anónimo disse...

Hey Aikurus frustado...Fretilin sei la hetan fatin iha 2012...nia hela para sempre ho istoria Timor-Leste ninia. o lalika lohi fali ho propaganda oin-oin ema Timor-Leste nia oan matenek haleu mundo barak los ona. Lalika bosok tun sae, Mari Alakari matenek mai husi nebe fali? diak liu gaba o nia an karik hau fiar o. gaba fali ema seluk ne'e o mos maulambe hanesan maubosi imi rua modelu ida deit. Fretilin sei la uza o, Fretilin sei la koinese tan o wainhira nia tur ona iha kadeira..hau koinese o iha FB, o se fali? diak liu gaba o nia an duke gaba Maria ho Fretilin Maputo sira. Rai mosambique se mak la ba? nia laos pais dezenvolvidu, nia naran laiha iha mundo, nia tama iha klase III husi parte ekonomia ninia, Asia sei diak liu fali nia. koitadu o ba gaba fali Mari, hahaha...o mos maulambe hanesan Maubosy..imi rua modelo ida deit. moe laiha diak liu hakarek buat nebe mak hanesan sientista sira halo ne'e ema hotu sei gaba o, labele halo fali hanesan ema la eskola. ema le'e o nia hakerak ida ne'e hanesan expresaun frustrado ninia, diak liu estuda atu troka xanana ka mari, laos gaba fali sira. Mari laiha tan fatin atu ukun iha 2012, diak liu entrega ba ema seluk, duke nia mak ambisaun bot hela deit atu ukun, ukun la hun la dikin dehan fali nia ema matenek, kuitado!!! hau uluk serbisu ho mari maibe hau la gaba nia, tamba hau serbisu ho hau nia matenek laos uja Mari nia kakutak, servisu governo ne;e laos ema ida ka rua ninia, ne'e serbisu grupo, jadi la presija Mari atu kaer ema sarjana horseik ida mis bele kaer ukun, le'e didiak teoria "New public management =NPM) la bele aplika fali sistema tradisional iha governo, aplika tuir ema rai avansadu ninia laos, uja fali buat nebe la kondis ona ho era 21 century ninia, beik naton...diak liu gaba Fretilin mudansa duke gaba F-radikal, abracos Aikurus, hakerek nain estudante iha Filipinas.

Viva Fretilin Mudansa
Viva CNRT
Viva AMP

Anónimo disse...

@ anonimo 2 de Fevereiro de 2011 22:21.

Keta usa racismo hodi kari raihenek ba ema nia matan.

Mestico ho china servico mak hetan osan hodi sosa rai laos nia tur deit e osan mai husi 1 biliao de dolar OGE 2011.

Mestico ho china mas involve iha clandestina e iha ailaran nebe keta sai ingrato hodi haluha ema nia kontruicao.

Mestico nia inan ou aman mos ema Timor oan tan ne'e sira mos iha direito ba rai ida ne'e.

Quando hirus AMP lalika mai usa argumento racismo (RAS)nian hodi menekan lawan tamba ita boot nia lia fuan racismo ne'e afecta mos ba lideres hotu (AMP ho Fretelin) nebe mistico, china, Arabe, etc.

Anónimo disse...

BLOGO PROPAGANDA FRETLIN NIAN IDA NE ema lobuk ida mak harii. Sira ne mai hosi hosi "kambada extrimista kidung-makerek".

Sira nia atan Timor oan identidade (oportunista no asimiladu politika) hanesan Arsenio Bano, Jose Manuel Fernandes, Elizario ulun-Britas ho Osorio beik, Antero Benedito Oportunista, Nuno Tjailoro ho seluk tan) mak suporta sira. Maske atan sira ne Uma Luluik iha mais siar hakarak sai atan ba "kidung-makerek" sira nafatin.

Kambada "kidung makerek" sira ne mesak kolonialista nia restu sira: sempre halo propaganda foer hodi exploita ita Timor Oan maubere ain-tanan nebe Mari Alkatiri bolu fuk lafase, kaixa-kaixote, beikten ho analfabeto (nebe iha uma-lulik))hodi sira bele UKUN ITA NAFATIN.

Sira mak hanesan tuir mai ne:

1. Raul Mosaco (Aikurus Nice), eis ministro Infrastrutura agora moris TABELE hela iha Melbourne;

2. Jose Teixeira, Fahi Makau;

3. Harold Mucho, asessor angin ribut ba Mari-Lu;

4. Mari Alkatiri rasik (agora gava an dehan nia mak halo buat hotu iha 1975);

5. Ho bandido seluk kidung makerek selu tan.

Sira nia target maka ATAKA no TOLOK Maun Boot Xanana - hodi dun nia naokten ho koruptor. Sira haluhan tiha katak nia fo nia vida tomak ba Timor oan nia libertasaun.

Sira mos ataka ema nebe suporta maun Xanana hanesan naokten, opportunista no koruptor -- hodi lohi ka exploita ita nia maluk ain-tanan sira nia sentimento emosional - nune hodi ita Timor Oan han malu nafatin no "kidung-makerek" sira bele ukun Timor-Leste hanesan sira nia avon kolonialista sira. Hakoak Boot!


Nikita Kablaki

KAMBADA KIDUNG MAKEREK NE SE?

KAMBADA KIDUNG MAKEREK ne, ema sira uma-lulic laiha, aman-inan sira lao-rai!

Sira ne uluk mai iha Timor, ka moris hosi kolonialista nia atan sira.

Balun ema diak, nebe integra aan no foti aan nudar Timor Oan, respeita ita nia kultura.

Sira termasuk KAMBADA KIDUNG MAKEREK NE, sira uma-lulik laiha ona, hakarak exploita ita Timor oan nebe iha Um-Lulik ne, liu-liu sira beik no aitanan, halo delek sira nia matan hodi - haruka ita HAN MALU.

Ikus mai, sira hakarak halo nune hodi UKUN FALI ITA... Sira lohi ita han MALU, deposi sira mak atu ukun fali ita.

Contoh mak Mari Alkatiri, Harold Mucho, Raul Mosaco (mau-TABELE), Jose Fahi Makau Teixeira ho seluk tan.

Mau-Kiak Lemorai

Anónimo disse...

hoi lasten beikten ida nee, o hare para tiha ho copy paste nee karik diak. O tau dala ida deit ema hatene ona, lalika copy paste hela deit. Basta ser maufehuk propagandista amatiran bibidiuk sejati! Pora pah!

Anónimo disse...

NAMANYA MAUKIAK,KIAK NEON O NE'E.HAKEREK BUAT FOUN RUMA MOS LAE!LAO LEMORAI NEIN APRENDE BUAT IDA.SAUGATE DEIT?

Anónimo disse...

Hau ne'e ema SD mos la tamat to'o kelas 5. Maibe hau le'e blog ne'e hau moe fali tamba hau nia maun fertelin sira gosta tolok dor. kuandu ema fo komentar ba sira maka sira balas la barak ida. Maun sira nia matenek mak nebe, hatudu ka, labele tolok deit, ne'e ema sira beik hansa hau ne'e senti kontenti fali tanba ita mesak beik hanesan-hanesan deit. Obrigadu maun, keta hirus ehhh...