.
Josefa Parada - Sesta, 25 Fevereiru 2011 - SUARA TIMOR LOROSAE
DILI- Fos ne’ebe fa’an iha luron la fo kontribuisaun ba saude tanba han rai rahun barak, udan ben, ne’eduni governu husu komunidade labele sosa fos iha luron.
Dehan Direitora Geral siguransa Alimentar Florentina Smith ba STL, Mandarin, Fomentu, Kuarta,(23/02).
Tuir nia katak, fos ne’ebe fa’an iha luron laiha kontribusaun ba saude tanba han rai rahun ne’eduni impaktu ba saude, dala ruma hetan moras tanba fos rai iha estrada ibun ne’eduni rairahun udan ben kona entaun vitamin iha fos lakon ona ita bele han laiha protein ba saude.
Ne’eduni Ami Sujere diak liu hola fos iha loja importador labele sosa iha loja ne’ebe sosa tutan husi loja importandor, maibe sosa fos iha luron ida diak maibe kauca barak permeiru hare kondisaun ladiak tanba fos tau iha liro ninin, fos simu udan no agudesan, ladun idijeni tanba ema fa’an besik lizu,entaun konsensia atu bele hola fos iha loja importador, atu nune’e bele hetan kustu ida neebe naton oituan.
Nia esplika liu katak, governu iha planu ida kada semana–semana halo monitorizasaun iha merkaduria tanba la fo fatin sira bele halo manipulasaun, iha merkaduria, ne’eduni hau husu komunidade diak liu mai sosa fos iha loja importador bele hetan presun tun.
Iha parte seluk Ministru Turismu Komersiu Industria (MTCI), Gil Alves fo apela hodi bandu ba komunidade Timor Leste labele naran sosa fos iha luron, tanba iha emprezariu kik barak kontinau halao manipulasuan folin fos.
Tuir Gil Alves katak, oras ne’e daduak Governu fo ona oportunidade ba emprezariu sira maka sosa fos husi rai liu hodi faan iha loza sira, tanba ne’e povu tenki sosa iha loza sira, tanba presu la karun. “Hau apela ba komunidade sira labele naran sosa fos nebe faan iha loron, tanba ema bele manipula bebeik nia presu, diak liu sira sasa iha loza faan bratu liu.
Nia dehan, fos fa’an iha estrada ibun laiha kontribuisaun ba saude tanba han rai rahun barak, ne’eduni bele hetan moras,ne’eduni husu ba komunidade labele sosa fo iha dala ibun. preokupasuan ne’e hodi responde ba problema manipulasaun presu fos nebe sei kontinua mosu hodi habokur fali emprezariu balun no povu sai vitima ba presu folin nebe sae makas.Nia dehan, MTCI mos asina ona kontratu ho emprezariu balun nebe sei toma responsabilidade atu faan fos tuir presu nebe governu determina ona. Nia dehan, iha kontratu nebe halo, emprezariu nebe faan fos, sei la faan ba negosiantes sira iha luron, hodi bele evita manipulasuan.
Alende Marcelino soares nudar negosiate ki’ik salenta katak, fos ne’ebe ami fa’an iha estrada iibun duni maibe taka ho lona ba ne’eduni rai rahun udan ben kona ladun, wainhira udan ami taka metin ho lona. Maibe hatan kona ba folin katak, sira fa’an presu a’as tanba bazia ba biaya operasional sira sosa iha loja importador sira ne’e. Anita da silva nudar estudante UNTL fakuldade medicina reforsa katak, fos fa’an iha luron laiha kontribusaun ba ita saude tanba negosiate ki’ik fa’an iha estrada ibun ne’eduni han rai rahun no udan ben kona, entaun laiha minaral ba saude. Jef
.

Josefa Parada - Sesta, 25 Fevereiru 2011 - SUARA TIMOR LOROSAE
DILI- Fos ne’ebe fa’an iha luron la fo kontribuisaun ba saude tanba han rai rahun barak, udan ben, ne’eduni governu husu komunidade labele sosa fos iha luron.
Dehan Direitora Geral siguransa Alimentar Florentina Smith ba STL, Mandarin, Fomentu, Kuarta,(23/02).
Tuir nia katak, fos ne’ebe fa’an iha luron laiha kontribusaun ba saude tanba han rai rahun ne’eduni impaktu ba saude, dala ruma hetan moras tanba fos rai iha estrada ibun ne’eduni rairahun udan ben kona entaun vitamin iha fos lakon ona ita bele han laiha protein ba saude.
Ne’eduni Ami Sujere diak liu hola fos iha loja importador labele sosa iha loja ne’ebe sosa tutan husi loja importandor, maibe sosa fos iha luron ida diak maibe kauca barak permeiru hare kondisaun ladiak tanba fos tau iha liro ninin, fos simu udan no agudesan, ladun idijeni tanba ema fa’an besik lizu,entaun konsensia atu bele hola fos iha loja importador, atu nune’e bele hetan kustu ida neebe naton oituan.
Nia esplika liu katak, governu iha planu ida kada semana–semana halo monitorizasaun iha merkaduria tanba la fo fatin sira bele halo manipulasaun, iha merkaduria, ne’eduni hau husu komunidade diak liu mai sosa fos iha loja importador bele hetan presun tun.
Iha parte seluk Ministru Turismu Komersiu Industria (MTCI), Gil Alves fo apela hodi bandu ba komunidade Timor Leste labele naran sosa fos iha luron, tanba iha emprezariu kik barak kontinau halao manipulasuan folin fos.
Tuir Gil Alves katak, oras ne’e daduak Governu fo ona oportunidade ba emprezariu sira maka sosa fos husi rai liu hodi faan iha loza sira, tanba ne’e povu tenki sosa iha loza sira, tanba presu la karun. “Hau apela ba komunidade sira labele naran sosa fos nebe faan iha loron, tanba ema bele manipula bebeik nia presu, diak liu sira sasa iha loza faan bratu liu.
Nia dehan, fos fa’an iha estrada ibun laiha kontribuisaun ba saude tanba han rai rahun barak, ne’eduni bele hetan moras,ne’eduni husu ba komunidade labele sosa fo iha dala ibun. preokupasuan ne’e hodi responde ba problema manipulasaun presu fos nebe sei kontinua mosu hodi habokur fali emprezariu balun no povu sai vitima ba presu folin nebe sae makas.Nia dehan, MTCI mos asina ona kontratu ho emprezariu balun nebe sei toma responsabilidade atu faan fos tuir presu nebe governu determina ona. Nia dehan, iha kontratu nebe halo, emprezariu nebe faan fos, sei la faan ba negosiantes sira iha luron, hodi bele evita manipulasuan.
Alende Marcelino soares nudar negosiate ki’ik salenta katak, fos ne’ebe ami fa’an iha estrada iibun duni maibe taka ho lona ba ne’eduni rai rahun udan ben kona ladun, wainhira udan ami taka metin ho lona. Maibe hatan kona ba folin katak, sira fa’an presu a’as tanba bazia ba biaya operasional sira sosa iha loja importador sira ne’e. Anita da silva nudar estudante UNTL fakuldade medicina reforsa katak, fos fa’an iha luron laiha kontribusaun ba ita saude tanba negosiate ki’ik fa’an iha estrada ibun ne’eduni han rai rahun no udan ben kona, entaun laiha minaral ba saude. Jef
.

4 comentários:
Fotografia neh halo hanoin fali Saddan Hussein kuando nia desafia USA nia deathline.
Bok ba !!!! ne'e maun Gil kaer kilat ne'e sei tiru imi sira gosta kritika nia nee.
Hoi maun Gil rona mai...... hare sira be gosta trata bebeik maun iha blog, fo tiha bala musan ba sira tolan tiha,........hehehehehe...lol
Bomba lae Gostu lae
BLOGO PROPAGANDA FRETLIN NIAN IDA NE ema lobuk ida mak harii. Sira ne mai hosi hosi "kambada extrimista kidung-makerek".
Sira nia atan Timor oan identidade (oportunista no asimiladu politika) hanesan Arsenio Bano, Jose Manuel Fernandes, Elizario ulun-Britas ho Osorio beik, Antero Benedito Oportunista, Nuno Tjailoro ho seluk tan) mak suporta sira. Maske atan sira ne Uma Luluik iha mais siar hakarak sai atan ba "kidung-makerek" sira nafatin.
Kambada "kidung makerek" sira ne mesak kolonialista nia restu sira: sempre halo propaganda foer hodi exploita ita Timor Oan maubere ain-tanan nebe Mari Alkatiri bolu fuk lafase, kaixa-kaixote, beikten ho analfabeto (nebe iha uma-lulik))hodi sira bele UKUN ITA NAFATIN.
Sira mak hanesan tuir mai ne:
1. Raul Mosaco (Aikurus Nice), eis ministro Infrastrutura agora moris TABELE hela iha Melbourne;
2. Jose Teixeira, Fahi Makau;
3. Harold Mucho, asessor angin ribut ba Mari-Lu;
4. Mari Alkatiri rasik (agora gava an dehan nia mak halo buat hotu iha 1975);
5. Ho bandido seluk kidung makerek selu tan.
Sira nia target maka ATAKA no TOLOK Maun Boot Xanana - hodi dun nia naokten ho koruptor. Sira haluhan tiha katak nia fo nia vida tomak ba Timor oan nia libertasaun.
Sira mos ataka ema nebe suporta maun Xanana hanesan naokten, opportunista no koruptor -- hodi lohi ka exploita ita nia maluk ain-tanan sira nia sentimento emosional - nune hodi ita Timor Oan han malu nafatin no "kidung-makerek" sira bele ukun Timor-Leste hanesan sira nia avon kolonialista sira. Hakoak Boot!
Nikita Kablaki
Povo sei LA HILI FRETILIN RADICAL tamba rasaun lubun ida. Se hili sira signifika katak:
1. Hili Ditador Mari Alkatiri
2. Hili Terrorista Osama bin Laden
3. Hili Ditador Kadhafi, Ditador Ben Ali, Ditador Mubarak.
4. Hili FAHE KILAT ba MILISI Fretilin hanesan Rogerio haruka polisia ba fahe kilat ba Railos iha Cemiterio Liquisa.
5. Hili Crise politica-militar hanesan 2006.
6. Hili OBRIGA empressarios fo osan 5% husi total orcamento projectos ba COFRE FRETILIN.
7. Hili contra Igreija Catolica, i BANDU ENSINO RELIGIAO iha escolas.
8. Hili LA HALO desenvolvimento ba povo no rai.
9. Hili LA AJUDA ORCAMENTO BA DIOCESE DILI, BAUCAU NO MALIANA.
10.Hili halo pressaun ba Jornais, radio e televisaun.
11. Hili KAHUR INTERESSE PRIVADO NO PARTIDO LIU FALI INTERESSE NASAUN NO POVO.
12. Hili MILITANTE FRETILIN DEIT MAK SIMU FOS. Povo tenki hatudu CARTAO FRETILIN MAK BELE SIMU FOS, SELAE MATE HAMLAHA TAMBA LAIHA CARTAO FRETILIN. Ne akontese iha 2006.
13. Hili NAOK OSAN MINA TIMOR BA INTERESSE PARTIDO FRETILIN DEIT.
14. Hili LA FO TAN SUBSIDIO BA VETERANOS, FERIK -KATUAS
15.Hili Alkatiri nia maun alin mak kaer projecto laiha qualidade.
16.Hili Alkatiri nia ferik oan sai nafatin Embaixadora iha Mocambique too rohan laek.
17.Hili Militante Fretilin hanoin no hahalok RACISTA, PRIMORDIALISMO, DIVISIONISMO
18. Hili usa Ana Pessoa, militante Fretilin ho cargo Procuradora Geral halo perseguisaun politica ba adversarios politicos.
19. Hili FRETILIN LAKON BOT LIUTAN IHA ELEISAUN PRESIDENCIAL NO LEGISLATIVAS 2012.
20.Hili Alkatiri, Arsenio Bano no Jose Teixeira nebe LA HATENE INTERPRETA CONSTITUISAUN NO LEI, maibe INTERPRETA TUIR SIRA NIA GOSTO, INTERESSE PESSOAL NO PARTIDO FRETILIN.
Piss..husi:
Nikita Labamba ho Ameta Lambada
Enviar um comentário