.
CJITL - Written by Thomas Sanches - Wednesday, 02 February 2011 00:04
Dili Flash, “Hau lahatene ita nia Ministru Gil Alves ne’e bele ukun ga lae tanba kuaze iha Timor laran tomak hakilar tan deit fos folin maibe hanesan deit laiha mudansa liu sekarik labele atu ukun ona entaun fo fali ema seluk”
Liafuan ne’e hato’o husi Orlando da Costa hanesan konsumedores hateten katak, tama tinan 2011 ona maibe folin fos ne’e laiha mudansa liu, dehan Orlando de Jesus iha Mercado Comoro, Tersa, (01/02).
Iha fatin hanesan nia mos hatutan katak, sai nai ulun ne’e atu hadia povu nia moris no atu rona povu nia halerik laos atu sai fali povu nia inimigu.
Nune’e mos Argut da Costa ne’ebe fa’an fos ho iha Loja Malilait Comoro nia oin hateten, hasae fos folin ne,e laos tuir sira nia hakarak.
“Fos ne’ebe ami fa’an ho folin $18 to $20 ne’e laos ami mak hakarak hasae nia folin maibe sosa nain sira mos tenke kompriende tanba ami ba sosa iha gudan saku ida hetan $16 depois transporte ami nain buka rasik no ami manan mos la barak ida” dehan Argut.
Argut mos hatutan, fos saku ida sira manan deit 50 cent ou 75 cent no husu ba MTCI atu kontrola iha teritorio tomak atu nune’e lalika iha manipulasaun ba fos folin. (Thomas Sanches/CJITL)
.

CJITL - Written by Thomas Sanches - Wednesday, 02 February 2011 00:04
Dili Flash, “Hau lahatene ita nia Ministru Gil Alves ne’e bele ukun ga lae tanba kuaze iha Timor laran tomak hakilar tan deit fos folin maibe hanesan deit laiha mudansa liu sekarik labele atu ukun ona entaun fo fali ema seluk”
Liafuan ne’e hato’o husi Orlando da Costa hanesan konsumedores hateten katak, tama tinan 2011 ona maibe folin fos ne’e laiha mudansa liu, dehan Orlando de Jesus iha Mercado Comoro, Tersa, (01/02).
Iha fatin hanesan nia mos hatutan katak, sai nai ulun ne’e atu hadia povu nia moris no atu rona povu nia halerik laos atu sai fali povu nia inimigu.
Nune’e mos Argut da Costa ne’ebe fa’an fos ho iha Loja Malilait Comoro nia oin hateten, hasae fos folin ne,e laos tuir sira nia hakarak.
“Fos ne’ebe ami fa’an ho folin $18 to $20 ne’e laos ami mak hakarak hasae nia folin maibe sosa nain sira mos tenke kompriende tanba ami ba sosa iha gudan saku ida hetan $16 depois transporte ami nain buka rasik no ami manan mos la barak ida” dehan Argut.
Argut mos hatutan, fos saku ida sira manan deit 50 cent ou 75 cent no husu ba MTCI atu kontrola iha teritorio tomak atu nune’e lalika iha manipulasaun ba fos folin. (Thomas Sanches/CJITL)
.

11 comentários:
Problema fos MTCI refleta ba kapasidade Gil Alves hanesan Ministro MTCI nian, ne'e signifika katak Gil Alves la iha kapasidade atu resolve problema folin fos MTCI nian iha rai laran. fos nebe estado fo subsidou deit mos Gil Alves la konsege kontrola oinsa ho sasan seluk nebe faan iha rai laran? ita hotu hatene katak taxa importasaun nian tun tiha ona hosi 10 % ba 2 % maibe folin sasan iha dili laran makas liu fali wainhira taxa sei 10 % ne'e hatudo momos katak MTCI ne'e Toba Mak barak
Presu fos los hela maibe ema sira fan ne'e mak manipula tun sae deit......
Se ema sira fan nee maka manipula entaun ida nee knaar MTCI nian para fiskaliza no halao kontrolo! Presu subsidiu se nunka bele konsidera hanesan presu ba sasan sira iha mercado livre! no fim buat sira nee fila fali ba inkapasidade Gil Alves nian hanesan Ministro tutela iha sector nee.
Hatan ba irmao iha leten: Se hanesan ne'e ita lalika fo sala ba Gil Alves tamba preso aumenta purke kosekuesia husi sistema merkadu livre nebe ita bot temi iha leten. Tamba adopta sistema ida ne'e iha ita nian konstituisaun maka guvernu susar atu termina sasan folin. Pur izemplu, guvernu termina fos karon ida $12 depois vendedor hola husi guvernu ho presu hanesan ne'e duni, maibe nia ba fan fali ho presu $13 ka hira-hira deit ne komforme vendedor ne'e nia gostu e ema ida labele bandu tamba konsekwensia husi sistema merkadu livre nebe ita adopta ona. Ne'e mak hau dehan katak problema ne laos tamba Gil Alves nia inkapasidade maibe ema sira fan fos (vendedores) sira gosta manipula fos folin tuir sira nia gostu. Guvernu atu hatun fali taxa ka hasae fali seila afeta vendedores sira nian attitude ne'e, kecuali sistema ne ita hasai tiha husi kostituisaun. Obrigadu
Ema beikten sira iha leten, kualiah tun sai deit: talvez sira precisa tuir curso micro-economia ida ne'e antes atu halo criticas tun sae deit! Se imi iha soluçao ida, entao bele halo proposta ba Governo atu bele corrige mecanismo economia ne'e iha territorio Timor tomak.
Governu nia orsamentu ne'e tinan ba tinan sa'e hela deit. Populasaun sira tinan ba tinan sosa labele! Ne'e mak dehan halao povu nia diak?
Hau hanoin sira nebe komentar iha leten, hatu-hotu iha rasaun tamba realidade nune,duni.
Agora anonimo ida 2 de febreiro 2011 19:40 ne'e mosu mai para trata deit maibe la fo solusaun ka alternativas ruma. Ne'e hatudu kedas katak nia beik e tapadu bot ita. Bastaser bidong mamuk, lian mak bot mais kakutak te mak nakonu.
Husi Buta Huruf
Para postador Husi Buta Huruf: oh ulun badak, ideia mos badak, oh kidung mos foer. Se ohin loron oh bele utilisa IT e oh sinti inteligente tian ona, tu és uma merda sem nome!!!
ao ida iha leten iha leten ne'e konsege beik liu fali ida be Buta Huruf ne'e. Tamba o laiha argumentu hasoru nia, maibe tolok fali. Ne'e hatudu duni o laiha kapasidade intelectual atu debat ho nia, parese o nia kualidade mak ne'e ona. Grande vergonhosa....malu besar,,.heheheheh...
Lalika hakfodak maun, sira F Radikal nia kapasidade mak ne'e ona, hatene mak tolok no tratat ema. Be idiot ne'eeeeeeee......... hahaek loiiii....lol
Hau ne'e ema SD mos la tamat to'o kelas 5. Maibe hau le'e blog ne'e hau moe fali tamba hau nia maun fertelin sira gosta tolok dor. kuandu ema fo komentar ba sira maka sira balas la barak ida. Maun sira nia matenek mak nebe, hatudu ka, labele tolok deit, ne'e ema sira beik hansa hau ne'e senti kontenti fali tanba ita mesak beik hanesan-hanesan deit.
Obrigadu maun, keta hirus ehhh...hehehehee...
Enviar um comentário