Sexta-feira, 21 de Janeiro de 2011

MJ Uza Forsa Hasai Komunidade Brimob Bairo Pite, Prostestu Asaun Polisia

.
Josefa Parada - Sesta, 21 Janeiru 2011 - SUARA TIMOR LOROSAE

DILI —Ministeriu Justisa (MJ), servisu hamotuk ho task force Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) no Seguransa Sivil, Kinta (20/1), hasai obriga komunidade kuaze 500 resin husi eis kazerna Brimob Bairo-Pite Dili.

Governu antes nee fo deadline ba familia uma kain 148 iha eis kazerna Brimob, Bairo Pite, atu hamamuk ona uma nebe sira okupa, tamba uma hirak nee atu uza ba kazerna Unidade Bataliaun Orden Publik (BOP) PNTL.

Operasaun nee lidera dereitamente husi Komandante PNTL Distritu Dili, Superintendente Xefi, Pedro Belo nee obriga komunidade atu hamamuk patrimonia estadu nebe komunidade okupa. Ho presaun polisia sira nian, komunidade sira tenke sai husi uma nebe sira hela durante tinan 10 nia laran. Maibe Organizasaun Naun Governu (ONG), Haburas husu komunidade kontinua hakmatek iha sira nia fatin. “Mesmu sira (red-governu), haruka forsa hodi duni sai imi, lalika sai husi ne’e, mai ita tu’ur hamutuk iha ne’e oinsa atu buka solusaun,” hatete reprezentante ONG Haburas iha kampu Eis Brimob, Bairo Pite, Dili.

Polisia ho seguransa sivil tau ona Polisia line ba iha uma ne’ebe komunidade okupa. Maibe to oras ne’e komunidade la book aan husi uma nebe sira okupa.

Rita Martins nudar komunidade ne’ebe okupa uma Eis Brimob, Bairo Pite, hatete mos katak, lolos sira sai husi uma ne’e kleur ona. Maibe tamba hetan ameasa husi maluk balun too ohin loron kontinua mantein iha sira nia nafatin. “Ami simu tiha ona osan rekoperasaun husi governu, ami sosa tiha ona rai, Maibe ami labele muda, tamba hetan ameasa. Maibe ho hasai obrigatoriu ne’e hau sente kontenti tebes, tamba hau bele sai husi fatin nee,” Rita hatete.

Razaun governu hasai komunidade husi fatin nee tamba antes nee governu hakbesik liu husi dialogu atu buka solusaun. Maibe komunidade kontinua lakohi sai husi fatin nebe sira okupa.

Obriga komunidade sai katak Lucia laos tamba komunidade simu ona kompensasaun husi governu. Maibe tamba governu hakarak uza fatin nebe komunidade hela ba interese estadu nian.

“Karik sira lakohi abandona voluntariumente, MJ bele husu apoiu polisia hodi uza forsa hasai sira, hau asina ona desizaun administrativu, tamba halo ona komunikasaun dala hira atu husu komunidade voluntariumente sai. Maibe kuntinua lakohi, dalan ikus maka tenke obriga ho forsa,” hatete Lucia.

Tenke Kumpri Lei

Iha fatin seluk Prezidenti Parlamentu Nasional Fernando Lasama de Araujo, husu komunidade atu hamamuk ona uma estadu nian nebe sira okupa, tamba Timor Leste hanesan estadu dedireitu demokratiku sidadaun hot-hotu tenke kumpri lei. “Ita tenki kumpri lei ne’ebe mak halo tiha ona, neduni ema ida-idak tenki halo tuir, hau husu ba imi hotu mai ita ida-idak halo ita nia knar tuir saida mak lei no konstitusan hatete,” hatete Lasama.

Nia hatete, direitus umanus klaru tenki respieta nafatin. Maibe problema mos tenke rezolve labele husik deit.

Entretantu Deputadu Mateus de Jesus hatete katak, nia parte la simu atusaun membru Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) ne’ebe akompanha ho seguransa sivil hasai obriga komunidade iha Eis Brimob Bairo Pite. “Hau hatene katak sira (komunidade) simu tiha ona kompensasaun no tenke sai duni iha fatin ne’eba. Maibe oinsa mak tenke respeita direitu sira nian para labele hamosu tan problema,” nia hatete.

Komunidade lubuk hirak ne’ebe desde tinan 1999 okupa uma estadu nian iha eis Brimob, nadodon ho disiplina hakbesik ba iha tatis Uma Fukun Parlamentu Nasional.

Sira organiza aan ho hakmatek manifesta hasoru sira nia reperentante kona ba deszaun husi Ministeriu Justisa ne’ebe ho forsa obriga hasai sira husi fatin nebe durante ne’e fo mahan ba sira.

Husi komunidade lubun bo’ot ne’e, involve dereitamente mos labarik lubun balun, ne’ebe la seluk la leet komunidade hirak ne’e nia ran moruk (oan-red). Sira lori espanduk hodi halo protestu maka’as ba desizaun ho forsa hamamuk uma hirak estadu nian iha parte neba.

La’os lori espanduk deit. Maibe, labarik lubun bo’ot hirak ne’e mos hakilar maka’as hodi dehan, “Ami hakarak uma. Ami hakarak uma no ami hakarak uma...!!”

Manifestasaun ne’ebe dominante ho labarik idade eskolar ne’e, tuur nadodon iha trotoar leten husi parte leste portaun Parlamentu Nasional nian (iha Restorante Early nia oin) ne’e husu atu nai governante no estadu rai ida ne’e bele uja desizaun konsensia humanu hasai sira husi mahon ne’ebe sira horik ba.

Labarik hirak ne’e dezanima tebes desizaun uja forsa hasai sira ho sira nia inan-aman husi uma estadu ne’e, tanba nai governu sira la kria uluk kondisaun favoravel ba sira. Liu-liu fatin justu ba sira atu horik hikas.

Manifestasaun ne’ebe hetan seguransa masimu husi autoridade Polisia Task Force no Polisia ONU ne’e influensia oituan movimentu transporte ne’ebe liu ba mai iha estrada protokolu kampus induk Univesidade Nasional Timor Lorosae (UNTL) ho Parlamentu Nasional nian.

Motor ho kareta trankadu iha estada laran, tanba tenki halai nei-neik ho prezensa manifestante labarik hirak ne’e nian.

Husi manifestasaun ne’e hatudu pensamentu uniku oituan. Basaa, labarik na’in lima, kompostu husi mane ida ho feto hat, halo movimenta ho “moe oituan” husu izmola ba autoridade polisia ho estudante no jornalista balun ne’ebe marka prezensa hodi asisti lala’ok manifestasaun ne’e.

Labarik na’in lima ne’e lori sapeo, ne’ebe halo husi akadiru hakat pasu husi ema ida ba ema seluk lolo sapeo ne’ebe sira kaer hodi husu izmola.

Asaun labarik na’in lima nian ne’e “tuku” hikas estudante ho polisia sira nia konsensia. Polisia balun konsege duni “kokir” sira nia karteira hodi lolo netik doit balun fo tulun ba labarik hirak ne’e. Balun fali, la konsege fo osan tanba sira la lori duni osan iha sira nia bolsu.

Osan hirak ne’ebe labarik na’in lima ne’e rekoila hodi sosa hikas be no rebesadu ba nia kolega maluk ne’ebe hamrik no tuur ativamente kontribui iha manifestasaun.
Manifestasaun ne’e hetan suporta masimu husi ativista Timor oan lubuk ida ne’ebe defende dereitu povu nian, inklui mos estudante UNTL lubun balun ne’ebe senti tristi ho desizaun hasai obrigatoriu komunidade.

Komunidade hirak ne’e okupa uma eis Brimob iha parte Bairo Pite, Dili, desde kedas tinan 1999 no informasaun ne’ebe iha katak, governu konsege fo ona rekoperasaun ba sira hodi bele hamamuk ona uma estadu nian ne’e. Maibe, komunidade sira senti la satifas nafatin ho rekoperasaun ne’e, hodi nune’e, sira kontinua okupa uma hirak nee hodi hein estadu bele buka alternativu ne’ebe bele fo benefisiu diak ba sira nia moris.

Informasaun seluk ne’ebe rekoila husi autoridade seguransa sira katak, manifestasaun ne’e kontra Lei manifestasaun nian ne’ebe regula iha rai ida ne’e. Tanba, antes manifestasaun sira la hato’o uluk pedidu ba autoridade seguransa.

Informasaun ne’ebe STL rekoila husi fontes autoridade polisia iha terenu katak, polisia kumpri lei ho ordem no iha duni hanoin atu haruka fila hikas no hamamuk fatin manifestasaun. Maibe, polisia sira hare hikas fali ba labarik manifestante hirak nia salvasaun. ekipa STL
.

5 comentários:

Anónimo disse...

Ai! Ministra para bonita!!1

Anónimo disse...

Bonita hanesan loos manu nia kidunkoak!

Anónimo disse...

LUCIA BUNITA DUNI HANESAN LOS NIKITA KABLAKI NIA LASAN KIIK.

Anónimo disse...

ba imi sira ida fo komentario ne,, imi iha ga lae,,,imi nia feton na'an ho inan ga lae??? kulia hnsa ema sira la beik eskola ne...

Anónimo disse...

^^
^^
^^
(beik la eskola ne)