.
Timor Post - Kuarta, 26 Janeiru 2011
Dili-“Parlamentu Nasional kestiaona kona ba mina EDTL nebe kontinua oferese alende ahi eletrisidade ne’e mate iha oras 5 to’o walu nia laran, atetude ne’e halo reprezetante povu iha Uma fukun deskonfia mosu manobra.
Deputado Inacio Moreira husi Bancada FRETILIN kestiaona, tamba sa bainhira eletrisidade mate mina kareta kontinua tula ba EDTL.
“Mina ne’e tenki kontroladu balun mina ne’e ne tula ba, maibe ahi ne’e mate hela deit, mina ba tama iha ne’ebe,”Kestiaona Inacio iha Plenaria horesehik.
DEPUTADU, Pedro Martires husi bancada CNRT mos lamenta, tamba ne’e hakarak husu esplikasaun husi governu konaba problema ne’e.
“Hau hakarak husu esplikasaun transperensia deit, ikus-ikus ne’e eletrisidade mate bebeik enkuantu ro’o 7 to’o 8 tempu mate, ne’ebe publiku husi ba ami durante ahi mate ne’e ne, iha saldo ba kombustivel litru hira,”katak Pedro.
Ketsaun ne’e reforsa hudi Meja liu Prezidanti Parlamentu Nasional Fernando Lasama de Araujo tamba PN rasik lahatene kuandu eletrisidade mate mina mos para ka mina mos kontinua lao.
“Oinsa eletrisidade ne’ebe mate, mina rai ne’e sulin nafatin ka eletrisidade mate mina ba EDTL mos para, ne’ebe ita konta mina ne’e hira mak la sulin iha tempu eletrisidade mate,”reforsa Presidenti PN.
Hatan ba kestaun ne’e SEEAU Januariu Pereira hateten, bainhira eletrisidade mate mina ne’ebe fornese ba EDTL mos para.
Nia fo ejemplu, kada tinan EDTL distritu Dili presija 47 milloens litru mina, tamba sura valor kada litru depois multiplika ho oras ne’ebe mak mate bele hatene ona tanba nia dehan governu iha kontrolu ne’ebe masimu.
“Se ahi mate sinco horas kada loron entaun ita multipika deit pur KW ne’ebe uja ho oras ne’ebe ahi mate, tamba KW ida han 3.5 litru multipika sinku horas ne’e hatudu 17,5 ne’e fasil,”Januario fo razaun.
Kombustivel
Entertantu Deputadu Antoninho Bianco husi banacada FRETILIN mos kestiaona osan sosa kombustivel ne’ebe aumenta, tamba ne’e husu hasai osan iha kategoria bens e servisus rubrika kombustivel, dotasaun inisial miloens $45,488 mill alterasaun 2 milloens dotasaun final $43,488.
Ho rajaun iha 2010 iha kategori bens e servisu rubrika kombustivel aloka osan ho montante milloens $3,942 osan boot ida ne’e maibe SEEAU uja eletrisidade mate bebeik.
“Tinan 2011 husu atu aloka tan $45,488 mill, perkupasaun ami nia mak tamba sa governu la justifika montante hira ba kombustivel ba jerador ne’ebe, sira uja no saldo 2010 hela hira, tamba laiha justifikasaun mak ami husu atu redus osan,”dehan Bianco.
MINISTRU INFRAETRUTURA, Pedro Lay hatan, osan ne’ebe aumenta atu hola kombustivel ba jerador sira ne’e tamba jerador ne’ebe aumenta no aumenta ba oras eletrisidade atu lakan iha distritu no sub Distritu husi 6 to’o 12 oras no distritu balun 12 to’o 18 oras depois balun 18 to’o 24 oras.
“Iha 2010 ba kombustivel ba Jerador 27 agora sae ona ba 32 Jerador kiik ho alta velosidade, ne’e aumenta tan ona iha defirensia 126 mill litru pur dia ne’ebe sai 633 baril, ne’eba aumenta tamba ba tinan ida milloens $622 mill litrus,”akresenta nia.
Nia dehan, osan sosa kombustivel ne’e aumenta tamba lina eletrisidade foun ne’ebe harii ezize atu aumenta jeradores hanesan, area Maliana enstalatan jerador tamba aumenta lina mai kailaku no tunu bibi, no lina foun ne’ebe iha Distritu Baucau.(*)
.

Timor Post - Kuarta, 26 Janeiru 2011
Dili-“Parlamentu Nasional kestiaona kona ba mina EDTL nebe kontinua oferese alende ahi eletrisidade ne’e mate iha oras 5 to’o walu nia laran, atetude ne’e halo reprezetante povu iha Uma fukun deskonfia mosu manobra.
Deputado Inacio Moreira husi Bancada FRETILIN kestiaona, tamba sa bainhira eletrisidade mate mina kareta kontinua tula ba EDTL.
“Mina ne’e tenki kontroladu balun mina ne’e ne tula ba, maibe ahi ne’e mate hela deit, mina ba tama iha ne’ebe,”Kestiaona Inacio iha Plenaria horesehik.
DEPUTADU, Pedro Martires husi bancada CNRT mos lamenta, tamba ne’e hakarak husu esplikasaun husi governu konaba problema ne’e.
“Hau hakarak husu esplikasaun transperensia deit, ikus-ikus ne’e eletrisidade mate bebeik enkuantu ro’o 7 to’o 8 tempu mate, ne’ebe publiku husi ba ami durante ahi mate ne’e ne, iha saldo ba kombustivel litru hira,”katak Pedro.
Ketsaun ne’e reforsa hudi Meja liu Prezidanti Parlamentu Nasional Fernando Lasama de Araujo tamba PN rasik lahatene kuandu eletrisidade mate mina mos para ka mina mos kontinua lao.
“Oinsa eletrisidade ne’ebe mate, mina rai ne’e sulin nafatin ka eletrisidade mate mina ba EDTL mos para, ne’ebe ita konta mina ne’e hira mak la sulin iha tempu eletrisidade mate,”reforsa Presidenti PN.
Hatan ba kestaun ne’e SEEAU Januariu Pereira hateten, bainhira eletrisidade mate mina ne’ebe fornese ba EDTL mos para.
Nia fo ejemplu, kada tinan EDTL distritu Dili presija 47 milloens litru mina, tamba sura valor kada litru depois multiplika ho oras ne’ebe mak mate bele hatene ona tanba nia dehan governu iha kontrolu ne’ebe masimu.
“Se ahi mate sinco horas kada loron entaun ita multipika deit pur KW ne’ebe uja ho oras ne’ebe ahi mate, tamba KW ida han 3.5 litru multipika sinku horas ne’e hatudu 17,5 ne’e fasil,”Januario fo razaun.
Kombustivel
Entertantu Deputadu Antoninho Bianco husi banacada FRETILIN mos kestiaona osan sosa kombustivel ne’ebe aumenta, tamba ne’e husu hasai osan iha kategoria bens e servisus rubrika kombustivel, dotasaun inisial miloens $45,488 mill alterasaun 2 milloens dotasaun final $43,488.
Ho rajaun iha 2010 iha kategori bens e servisu rubrika kombustivel aloka osan ho montante milloens $3,942 osan boot ida ne’e maibe SEEAU uja eletrisidade mate bebeik.
“Tinan 2011 husu atu aloka tan $45,488 mill, perkupasaun ami nia mak tamba sa governu la justifika montante hira ba kombustivel ba jerador ne’ebe, sira uja no saldo 2010 hela hira, tamba laiha justifikasaun mak ami husu atu redus osan,”dehan Bianco.
MINISTRU INFRAETRUTURA, Pedro Lay hatan, osan ne’ebe aumenta atu hola kombustivel ba jerador sira ne’e tamba jerador ne’ebe aumenta no aumenta ba oras eletrisidade atu lakan iha distritu no sub Distritu husi 6 to’o 12 oras no distritu balun 12 to’o 18 oras depois balun 18 to’o 24 oras.
“Iha 2010 ba kombustivel ba Jerador 27 agora sae ona ba 32 Jerador kiik ho alta velosidade, ne’e aumenta tan ona iha defirensia 126 mill litru pur dia ne’ebe sai 633 baril, ne’eba aumenta tamba ba tinan ida milloens $622 mill litrus,”akresenta nia.
Nia dehan, osan sosa kombustivel ne’e aumenta tamba lina eletrisidade foun ne’ebe harii ezize atu aumenta jeradores hanesan, area Maliana enstalatan jerador tamba aumenta lina mai kailaku no tunu bibi, no lina foun ne’ebe iha Distritu Baucau.(*)
.

1 comentários:
BLOGO PROPAGANDA FRETLIN NIAN IDA NE ema lobuk ida mak harii. Sira ne mai hosi hosi "kambada extrimista kidung-makerek".
Sira nia atan Timor oan identidade (oportunista no asimiladu politika) hanesan Arsenio Bano, Jose Manuel Fernandes, Elizario ulun-Britas ho Osorio beik, Antero Benedito Oportunista, Nuno Tjailoro ho seluk tan) mak suporta sira. Maske atan sira ne Uma Luluik iha mais siar hakarak sai atan ba "kidung-makerek" sira nafatin.
Kambada "kidung makerek" sira ne mesak kolonialista nia restu sira: sempre halo propaganda foer hodi exploita ita Timor Oan maubere ain-tanan nebe Mari Alkatiri bolu fuk lafase, kaixa-kaixote, beikten ho analfabeto (nebe iha uma-lulik))hodi sira bele UKUN ITA NAFATIN.
Sira mak hanesan tuir mai ne:
1. Raul Mosaco (Aikurus Nice), eis ministro Infrastrutura agora moris TABELE hela iha Melbourne;
2. Jose Teixeira, Fahi Makau;
3. Harold Mucho, asessor angin ribut ba Mari-Lu;
4. Mari Alkatiri rasik (agora gava an dehan nia mak halo buat hotu iha 1975);
5. Ho bandido seluk kidung makerek selu tan.
Sira nia target maka ATAKA no TOLOK Maun Boot Xanana - hodi dun nia naokten ho koruptor. Sira haluhan tiha katak nia fo nia vida tomak ba Timor oan nia libertasaun.
Sira mos ataka ema nebe suporta maun Xanana hanesan naokten, opportunista no koruptor -- hodi lohi ka exploita ita nia maluk ain-tanan sira nia sentimento emosional - nune hodi ita Timor Oan han malu nafatin no "kidung-makerek" sira bele ukun Timor-Leste hanesan sira nia avon kolonialista sira. Hakoak Boot!
Nikita Kablaki
----------------------------
KAMBADA KIDUNG MAKEREK NE SE?
KAMBADA KIDUNG MAKEREK ne, ema sira uma-lulic laiha, aman-inan sira lao-rai!
Sira ne uluk mai iha Timor, ka moris hosi kolonialista nia atan sira.
Balun ema diak, nebe integra aan no foti aan nudar Timor Oan, respeita ita nia kultura.
Sira termasuk KAMBADA KIDUNG MAKEREK NE, sira uma-lulik laiha ona, hakarak exploita ita Timor oan nebe iha Um-Lulik ne, liu-liu sira beik no aitanan, halo delek sira nia matan hodi - haruka ita HAN MALU.
Ikus mai, sira hakarak halo nune hodi UKUN FALI ITA... Sira lohi ita han MALU, deposi sira mak atu ukun fali ita.
Contoh mak Mari Alkatiri, Harold Mucho, Raul Mosaco (mau-TABELE), Jose Fahi Makau Teixeira ho seluk tan.
Mau-Kiak Lemorai
Enviar um comentário