.
Timor Post - Kuarta, 26 Janeiru 2011 - Reportazen Agus dos Santos
Dili-“Prezidente Parlamento Nasional Fernando Lasama de Araujo husu ba governu atu ejekuta orsamentu jeral estadu 2011 ne’e ho kuidadu tamba ho montante nune’e bele garante kualidade.
Nia dehan, Governu presija halo reforma ba kusto hotu liga ba projeitu sira nebe mak iha tamba realidade nebe mak akontese katak kontrator sira kuandu kaer projeitu rum abele manan to’o 50 no 60%.
“Hau hein katak orsamentu 2011 ne’e governu halo estudu didiak para pelumenus it abele redus kustu la barak,”haktuir nia iha PN tersa (25/01), hafoin debate orsamento.
Tuir Lasama, iha projeitu barak ne’ebe sei realiza iha 2011 ne’e duni presijamente mekanismu nebe diak, liliu iha parte kontrolu nian.
Ho situasaun hirak ne’e hotu Presidenti PN iha konfiansa kuandu ezekuta tuir planu hodi fo susesu ba povu tomak.(*)
.

Timor Post - Kuarta, 26 Janeiru 2011 - Reportazen Agus dos Santos
Dili-“Prezidente Parlamento Nasional Fernando Lasama de Araujo husu ba governu atu ejekuta orsamentu jeral estadu 2011 ne’e ho kuidadu tamba ho montante nune’e bele garante kualidade.
Nia dehan, Governu presija halo reforma ba kusto hotu liga ba projeitu sira nebe mak iha tamba realidade nebe mak akontese katak kontrator sira kuandu kaer projeitu rum abele manan to’o 50 no 60%.
“Hau hein katak orsamentu 2011 ne’e governu halo estudu didiak para pelumenus it abele redus kustu la barak,”haktuir nia iha PN tersa (25/01), hafoin debate orsamento.
Tuir Lasama, iha projeitu barak ne’ebe sei realiza iha 2011 ne’e duni presijamente mekanismu nebe diak, liliu iha parte kontrolu nian.
Ho situasaun hirak ne’e hotu Presidenti PN iha konfiansa kuandu ezekuta tuir planu hodi fo susesu ba povu tomak.(*)
.

5 comentários:
KAMBADA KIDUNG MAKEREK NE SE?
KAMBADA KIDUNG MAKEREK ne, ema sira uma-lulic laiha, aman-inan sira lao-rai!
Sira ne uluk mai iha Timor, ka moris hosi kolonialista nia atan sira.
Balun ema diak, nebe integra aan no foti aan nudar Timor Oan, respeita ita nia kultura.
Sira termasuk KAMBADA KIDUNG MAKEREK NE, sira uma-lulik laiha ona, hakarak exploita ita Timor oan nebe iha Um-Lulik ne, liu-liu sira beik no aitanan, halo delek sira nia matan hodi - haruka ita HAN MALU.
Ikus mai, sira hakarak halo nune hodi UKUN FALI ITA... Sira lohi ita han MALU, deposi sira mak atu ukun fali ita.
Contoh mak Mari Alkatiri, Harold Mucho, Raul Mosaco (mau-TABELE), Jose Fahi Makau Teixeira ho seluk tan.
Mau-Kiak Lemorai
Os Tres Amigos Bandidos
BLOGO PROPAGANDA FRETLIN NIAN IDA NE ema lobuk ida mak harii. Sira ne mai hosi hosi "kambada extrimista kidung-makerek".
Sira nia atan Timor oan identidade (oportunista no asimiladu politika) hanesan Arsenio Bano, Jose Manuel Fernandes, Elizario ulun-Britas ho Osorio beik, Antero Benedito Oportunista, Nuno Tjailoro ho seluk tan) mak suporta sira. Maske atan sira ne Uma Luluik iha mais siar hakarak sai atan ba "kidung-makerek" sira nafatin.
Kambada "kidung makerek" sira ne mesak kolonialista nia restu sira: sempre halo propaganda foer hodi exploita ita Timor Oan maubere ain-tanan nebe Mari Alkatiri bolu fuk lafase, kaixa-kaixote, beikten ho analfabeto (nebe iha uma-lulik))hodi sira bele UKUN ITA NAFATIN.
Sira mak hanesan tuir mai ne:
1. Raul Mosaco (Aikurus Nice), eis ministro Infrastrutura agora moris TABELE hela iha Melbourne;
2. Jose Teixeira, Fahi Makau;
3. Harold Mucho, asessor angin ribut ba Mari-Lu;
4. Mari Alkatiri rasik (agora gava an dehan nia mak halo buat hotu iha 1975);
5. Ho bandido seluk kidung makerek selu tan.
Sira nia target maka ATAKA no TOLOK Maun Boot Xanana - hodi dun nia naokten ho koruptor. Sira haluhan tiha katak nia fo nia vida tomak ba Timor oan nia libertasaun.
Sira mos ataka ema nebe suporta maun Xanana hanesan naokten, opportunista no koruptor -- hodi lohi ka exploita ita nia maluk ain-tanan sira nia sentimento emosional - nune hodi ita Timor Oan han malu nafatin no "kidung-makerek" sira bele ukun Timor-Leste hanesan sira nia avon kolonialista sira. Hakoak Boot!
Nikita Kablaki
----------------------------
KAMBADA KIDUNG MAKEREK NE SE?
KAMBADA KIDUNG MAKEREK ne, ema sira uma-lulic laiha, aman-inan sira lao-rai!
Sira ne uluk mai iha Timor, ka moris hosi kolonialista nia atan sira.
Balun ema diak, nebe integra aan no foti aan nudar Timor Oan, respeita ita nia kultura.
Sira termasuk KAMBADA KIDUNG MAKEREK NE, sira uma-lulik laiha ona, hakarak exploita ita Timor oan nebe iha Um-Lulik ne, liu-liu sira beik no aitanan, halo delek sira nia matan hodi - haruka ita HAN MALU.
Ikus mai, sira hakarak halo nune hodi UKUN FALI ITA... Sira lohi ita han MALU, deposi sira mak atu ukun fali ita.
Contoh mak Mari Alkatiri, Harold Mucho, Raul Mosaco (mau-TABELE), Jose Fahi Makau Teixeira ho seluk tan.
Mau-Kiak Lemorai
Kuitadu, amigu nain tolu nee. Agora arraska ona, tanba tempu hoi naok nian atu remata ona. Maun sira lalis ba ka, hadau makas tanba Hotel Bekora hein imi nain 3 tinan 2012.
Sira nain tilu nunka susar tamba sira mak kaer poder. O mak stress berat tamba osan kerek pois poder mos laiha tan. Ami povu hakarak sira nain tolu mak kaer ukun nafatin iha 2012....stress....dehh....lohhhh,,,hehehehe....
Enviar um comentário