.
Josefa Parada - Tersa, 18 Janeiru 2011 - SUARA TIMOR LOROSAE
HATUBUILICO-Administrador Sub Distrito Hatubuilico Domingos Lopes fo hanoin ba membru grupu arte marciais hotu-hotu iha Timor Leste laran tomak, liliu iha ninia area sub distritu, atu labele sai instrumento (alat) politika praktis ba grupu ida rua nian (parpol) interesaun politika.
Nudar asset no fini ba nasaun, sira tenke kumpri ida-idak nia vizaun grupu. Hadok-an husi manobra politika ema ida rua nian, ne’ebe iha intensaun maka’as atu kria situasaun politika destruktivu para estraga unidade no estabilidade politika nasional ne’ebe kondusifu ona. Nudar aseet nasional, sira hotu tenke kria kontribuisaun diak ba estabilidade politika para fo kbit ba prosesu dezenvolvimento nasional.
Tan nee maka, “Hau husu ba membru grupu arte marciais hotu-hotu sira presiza tau aan nudar arte ne’ebe moris tuir Lei no Orden. Atu nune’e labele kria violensia ba malu iha sosiedade nia leet. Entre membru grupu arte marciais tenke kria unidade, amizade, no lolo liman ba malu, hodi hametin liutan paz no estabilidade iha komunidade nia leet,” hatete Domingos Lopes ba STL foin lalais nee iha ninia servisu fatin, Hatubuilico.
Relasiona ho apelusaun nee, Daniel da Silva (membru Colimau 2000 husi area Nunumoge) informa katak, iha area Sub Distritu Hatubuilico, joventude barak involve iha grupu arte marciais maibe durante nee entre sira sempre servisu hamutuk. “Ami husu ba governu liu husi Sekertariu Estado Joventude e Desportu atu fo apoiu nafatin ba ami.
Atu nunee, ami bele sai arte ne’ebe diak ba ita nia nasaun,” katak Daniel. Asuntu hanesan, hato’o husi Manuel de Araujo (husi KORK, area Nunumoge). Sira prontu atu servisu hamutuk ho komunidade no governu. “Ami hakarak sai autor principal ba progresu dezemvolvimentu nasional,” nia dehan. mj1
.

Josefa Parada - Tersa, 18 Janeiru 2011 - SUARA TIMOR LOROSAE
HATUBUILICO-Administrador Sub Distrito Hatubuilico Domingos Lopes fo hanoin ba membru grupu arte marciais hotu-hotu iha Timor Leste laran tomak, liliu iha ninia area sub distritu, atu labele sai instrumento (alat) politika praktis ba grupu ida rua nian (parpol) interesaun politika.
Nudar asset no fini ba nasaun, sira tenke kumpri ida-idak nia vizaun grupu. Hadok-an husi manobra politika ema ida rua nian, ne’ebe iha intensaun maka’as atu kria situasaun politika destruktivu para estraga unidade no estabilidade politika nasional ne’ebe kondusifu ona. Nudar aseet nasional, sira hotu tenke kria kontribuisaun diak ba estabilidade politika para fo kbit ba prosesu dezenvolvimento nasional.
Tan nee maka, “Hau husu ba membru grupu arte marciais hotu-hotu sira presiza tau aan nudar arte ne’ebe moris tuir Lei no Orden. Atu nune’e labele kria violensia ba malu iha sosiedade nia leet. Entre membru grupu arte marciais tenke kria unidade, amizade, no lolo liman ba malu, hodi hametin liutan paz no estabilidade iha komunidade nia leet,” hatete Domingos Lopes ba STL foin lalais nee iha ninia servisu fatin, Hatubuilico.
Relasiona ho apelusaun nee, Daniel da Silva (membru Colimau 2000 husi area Nunumoge) informa katak, iha area Sub Distritu Hatubuilico, joventude barak involve iha grupu arte marciais maibe durante nee entre sira sempre servisu hamutuk. “Ami husu ba governu liu husi Sekertariu Estado Joventude e Desportu atu fo apoiu nafatin ba ami.
Atu nunee, ami bele sai arte ne’ebe diak ba ita nia nasaun,” katak Daniel. Asuntu hanesan, hato’o husi Manuel de Araujo (husi KORK, area Nunumoge). Sira prontu atu servisu hamutuk ho komunidade no governu. “Ami hakarak sai autor principal ba progresu dezemvolvimentu nasional,” nia dehan. mj1
.

2 comentários:
Arsenio Bano hosi FRETILN deklarak katak Arte Marsiais sira mesak BANDIDO - FRUSTRADO no BEIKTEN deit.
Lia-fuan ne Bano hatoo iha Parlamento nasional bainhira koalia ba media sira.
STL
SEKARIK HANESAN NEE, ENTAUN HUSU BA MARI PARA LABELE FOO TAN OSAN BA SIRA HUSI KOTUK.
Enviar um comentário