.
28 de Janeiro de 2011- Sapo.tl
FRETILIN, partidu prinsipál ba opozisaun timorense, akuza ona ohin ba maioria parlamentar "instruída husi Primeiru-ministru", hodi la respeita limite sira ba Lei Fundu Petrolíferu nian, ho alterasaun orsamentál.
Iha kauza ne´e iha proposta ida husi deputadu sira CNRT nian, partidu lideradu husi Primeiru Ministru Xanana Gusmão, nó husi PSD nó PD, partidu sira ne´ebé tama iha Aliança da Maioria Parlamentar mak suporta Governu, hodi aumenta tán iha milloens de dólares 282 (besik milloens de euros 206) dotasaun ba infraestrutura elétrikas.
"Ami la iha dúvida katak proposta apresenta tiha ona ho orientasaun husi Primeiru-ministru, ho autorizasaun milloens de dólares 282 ba dotasaun fundu infraestrutura nian sira ba enerjia elétrika", afirma ona ba Lusa José Teixeira, deputadu FRETILIN.
"Efeitu mak OGE iha loron ida liu-ba husi milloens de dólares 985 (besik milloens de euros 718) ba 1.26 mil milloens (milloens de euros 748), ka bele dehan, verifika ba aumentu ida husi pursentu 28 kona-ba posta inisiál, liu tiha tarjetu husi pusentu tolu ba rendimentu sustentável nian estimadu, estabelese tiha ona iha Lei Fundu Petrolíferu", dehan José Teixeira.
Deputadu FRETILIN konsidera katak proposta " hatudu totál falta ba kapasidade planeamentu Governu nian, tanba iha orijinál ne´ebé iha proposta Orsamentál nó aparese agora iha diskusaun iha espesialidade". "Ami la iha duvida barak ne´e mak golpe ba teatro" husi Primeiru-ministru nó la aprezenta ho loloos ba justifikasaun nune´e Orsamentu ne´e liu limite husi posentu tolu, hanesan Lei ne´ebé determina", dehan.
.

28 de Janeiro de 2011- Sapo.tl
FRETILIN, partidu prinsipál ba opozisaun timorense, akuza ona ohin ba maioria parlamentar "instruída husi Primeiru-ministru", hodi la respeita limite sira ba Lei Fundu Petrolíferu nian, ho alterasaun orsamentál.
Iha kauza ne´e iha proposta ida husi deputadu sira CNRT nian, partidu lideradu husi Primeiru Ministru Xanana Gusmão, nó husi PSD nó PD, partidu sira ne´ebé tama iha Aliança da Maioria Parlamentar mak suporta Governu, hodi aumenta tán iha milloens de dólares 282 (besik milloens de euros 206) dotasaun ba infraestrutura elétrikas.
"Ami la iha dúvida katak proposta apresenta tiha ona ho orientasaun husi Primeiru-ministru, ho autorizasaun milloens de dólares 282 ba dotasaun fundu infraestrutura nian sira ba enerjia elétrika", afirma ona ba Lusa José Teixeira, deputadu FRETILIN.
"Efeitu mak OGE iha loron ida liu-ba husi milloens de dólares 985 (besik milloens de euros 718) ba 1.26 mil milloens (milloens de euros 748), ka bele dehan, verifika ba aumentu ida husi pursentu 28 kona-ba posta inisiál, liu tiha tarjetu husi pusentu tolu ba rendimentu sustentável nian estimadu, estabelese tiha ona iha Lei Fundu Petrolíferu", dehan José Teixeira.
Deputadu FRETILIN konsidera katak proposta " hatudu totál falta ba kapasidade planeamentu Governu nian, tanba iha orijinál ne´ebé iha proposta Orsamentál nó aparese agora iha diskusaun iha espesialidade". "Ami la iha duvida barak ne´e mak golpe ba teatro" husi Primeiru-ministru nó la aprezenta ho loloos ba justifikasaun nune´e Orsamentu ne´e liu limite husi posentu tolu, hanesan Lei ne´ebé determina", dehan.
.

3 comentários:
Edukasaun sei Atrazadu ka Xanana ho AMP nia edukasaun maka atrazadu tebes?..
Ema hanesan xanana banana gusmao no nia companhias AMP nee mesak grupo naokten osan povo nian nebe osan lanu tiha ona. Kuandu osan lanu ona, koalia mos hanesan ema naokten koruptor lanu ten sira. Sai to kolu an molik deit iha publiku hodi fo sai katak iha sector edukasaun, sira FALHA TOTAL tamba hafoin ukun tinan 3 laiha kurikulum iha sistema edukasaun nian, milliaun gasta ba gasta mai so para Ministro Edukasaun, Vice Ministro Edukasaun no sira nia staff sira para halao viagem ba liur deit mak barak. Rezultadu ba hadia edukasaun mak ZERO no ikus liu konkluzaun mak edukasaun atrazadu!!!
Maske gasta osan biliaun dollar barak ona depois de tinan 3 kaer ukun maibe iha parte hotu hotu iha nasaun nia dezenvolvimentu sira hatudu deit maka falhansu no estraga osan deit sem iha rezultadu nebe koresponde ba valor osan povo timor leste nian! Sector edukasaun atrazadu tamba gere husi ema sira nebe bele dehan laiha planu no vizaun konaba oinsa edukasaun nasaun nian iha tinan ida ba tinan seluk. Edukasaun atrazadu tamba lidera husi PMinisro ida nebe atrazadu mental no Ministru edukasaun ida nebe ho gelar Phd maibe matan delek ba realidade edukasaun aktual no vizaun pragmatiku konaba dezenvolvimentu sector nee rasik. Kada politika ida mak sai husi ministru nee rasik foti mak riba deit, kopia deit sistema rai seluk nia reforma edukasional hodi hakarak mai implementa iha Timor maibe revela falta de estrategia tranzisional ida hodi bele implementa reforma sira nebe hakarak halao iha sector nee rasik. Seidauk tau tan ho inkapasidade no inkompetensia vice ministru playboy Assis belo nebe halo viagem bar-barak ba rai liur ho staff rasik so para sulan malu iha hotel deit hodi bele halao domin (para labele dehan het malu). Buat nee hotu maka halo no fim rezultadu taka OGE, Xbanana Gusmao mai hosun sai katak EDUKASAUN ATRAZADU. Atu reforma edukasaun tenki reforma uluk lai maka Ministeriu Edukasaun nee rasik nebe nakonu ho inkompetentes no escandal sexual Vice Ministru rasik nebe halo tiha ministeriu nee hanesan fatin atu kuda domin sex no nafsu birahi nian.
Xanana rasik dukur hela ou lae kakutak hanesan dunik nu lombu tamba nee maka iha sira nia ukun Timor Leste sai atrazadu iha sector hotu-hotu komesa husi edukasaun ba saude, ekonomia to eletricidade! Depois sira oin sei hanesan karau ho lekiraok nia kidun kulit nee para dehan edukasaun sei atrazadu!
Durante tinan 3 ukun nee kala halo deit saida maka agora toba hader mai gasta tiha ona billiaun lubuk ida hodi dehan edukasaun sei atrazadu. Ne so atrazadu mental no anormal ida hanesan xanana banana gusmao mak bele halo politika governasaun beik ida hanesan nenee!! Kapas los eh!
Eiii.....MAU HUI... o so para komentar deit maibe halo mos lahatene , apalagi kaer ukun sei pior liu.... geger mental duni o ne'e...
Hahaek tiha deit. hehehe...loiiii... Alkatraun ho Ana Presaun nebe hasai kursu fokit manu fulun iha nasaun kiak e atrazadu hanesan Mosambique. Ne'e laiha liu kualidade. Apalagi Arseni Radikal ba Portugal la iskola ida fila mai Timor dehan nia istuda politik iha Oxford, padahal cek didiak tok... nia fokit hela manu fulun iha restorante neba. Sira hotu mesak laiha kualitas deit. Ema beik hanesan o mak fiar e lambe maubeik hanesan sira. Pelo kontrario, iha partidu sira AMP nian mesak ema ho kualifikasaun diak husi S1, S2, S3 nebe akaba husi Universidade nomor um iha mundo. O hatene ona ka lae, mau kuda?.....Heheheheh kuda fali ne'e......Kaciannn deh lohhhhhh...
Enviar um comentário