Terça-feira, 18 de Janeiro de 2011

DR. MARI ALKATIRI, " TINAN TOLU AMP HALO MILAGRE KORUPSAUN "

.
Jornal Nacional Diário - Segunda, 17 Janeiro 2011

Dili-“Sekretariu Jeral Partidu FRETILIN Dr. Marí Alkatiri konsidera tinan tolu liu ona Governu Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) ukun la halo buat ida maibe halo fali milagre korupsaun, tamba ne’e FRETILIN sei vota kontra OJE 2011.

“Ukun tinan tolu deit la halo buat ida, agora atu remata mak foin halo milagre, ne’e so Jesus Kristu, mais durante ne’e milagre koruptor mak iha,”dehan Marí Alkatiri hafoin hasoru malu ho Bancada FRETILIN iha PN, Sexta (14/1).

Eis Primeiru Ministru ne’e mos dehan, FRETILIN sei vota kontra ba Orsamentu Jeral Estado (OJE) 2011 tamba konsidera inkonstituisional liu-liu ba fundu rua ne’ebe sei tau iha gabinete Primeiru Ministru nian.

“Ne’e inkonstituisional porgue ne’e kontra konstitusional no lei jestaun finanseiru, tamba kria fundu ne’e ho objetivu atu halo saída, Primeiru Ministru defaktu mak kuaze kontrola orsamentu tomak, entaun kompetensia Ministra Finansas nian mak saida,”duvida Marí, nia dehan fundu ne’e kontra politika Governu Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) rasik ne’ebe hateten katak, planu governu mak atu implementa sistema desentralizasaun.

“Ne’e la’os desentralizasaun maibe dezegregasaun lei desentralizasaun iha ne’ebe, laos iha lei orsamentu mak halo tuir nia hakarak,”dehan Alkatiri.

Maibe tuir eis Primeiru Ministru ne’e katak lei orsamentu tenki tuir lei sira seluk, ho ida ne’e nia dehan Governu laiha ona, iha mak Xanana Gusmao tan ne’e diak liu governu ne’e rejigna an ona so que FRETILIN lakohi krize tamba ne’e hakarak ajuda hodi orsamentu ne’e aprova hodi la tama iha krize.

Sekretariu Jeral FRETILIN akresenta Governu tau orsamentu boot maske laiha kapasidade, la sukat nia kapasidade, at liu estrutura orsamentu ne’e mos sala ona.

“Ida ne’e sala tamba kandu tau osan bo’ot iha capital dezenvolvimentu entaun tenki hatene ona saida mak tenki halo hanesan luron metro hira inklui ponte hira, buat sira ne’e hotu tau iha orsamentu,”esplika Alkatiri.

Ho situasaun ne’e hotu FRETILIN husu Governu atu halo revijaun ba proposta refere, maibe Alkatiri dehan kuandu la simu FRETILIN sei vota kontra.

ENTERTANTU IHA PLENARIA LARAN DEPUTADU, Jose Manuel ‘Nakfilak’ iha ninia intervensaun konsidera Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2011 ho montante milaun U$ 985.100 la’os milagre ba Ekonomia Timor Leste, tamba la tun husi lalehan deit, maibe esforsu ne’ebe iha.

Nia dehan, maske PM Xanana dehan Milagre, maibe FRETILIN dehan la’os milagre, maibe ho esforsu ne’ebe Timor ohin iha.

“Ita boot dehan milagre iha ita boot nia deskursu, ami dehan Laos milagre, tamba milagre ita tur halo la book liman ain hetan ona milagre. Se ita iha milagre ita lalika mate, ne’e sakrifisiu ida ne’ebe povu Maubere nian ne’ebe ho brani atu defende nia indepedensia ho nia soberania indepedensia ninian rasik,”haktuir Nakfilak.

Deputadu Nakfilak dehan, FRETILIN la hare mudansa signifikativas, wainhira Governu Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) hetan nia mandate atu ba assume tinan hirak liu ba ne’e, maibe FRETILIN hakarak atu hatene tinan hat nia laran mudansa ne’ebe hetan iha povu maubere nia
moris.

Tamba hare iha parte saude nian ba mortalidade as, notrisaun kronika boot liu, edukasaun kuaze atu at ba beibeik vida social infra-estrutura no seluk tan.

Tuir Nakfilak katak, Governu AMP foti osan boot iha tinan-tinan, maibe la iha mudansa ne’ebe Timor Leste hetan, tamba mentalidade seidauk to’o.

“Ami la kritika servisu ne’ebe imi halo, ami kritika rejultadu no kualidade ne’ebe imi parejenta iha ne’e,”dehan Nakfilak. Ho ida ne’e deputadu FRETILIN ne’e mos fo ezemplu hanesan irigasaun Bebui ne’ebe foin inagura iha tinan 2010 liu ba maibe nakfera kedas, no eskola barak mak kondisaun at ba bebeik.

Nia dehan, tamba kualidade servisu laiha, kontrolu laiha, liliu transparensia ba prosesamentu ba projeitu ne’ebe mak la’o iha Timor Leste laiha.

“Ami la kontra dezenvolvimentu, ami osan ki’ik iha ami nia governasaun ne’e komparasaun ne’ebe ita tenki halo hatudu duni rejultadu ho kualidade ne’ebe diak no ida fundamental liu mak ami mos konsege produs sentavus ne’ebe mak agora dadauk ita uza iha merkadu Timor Leste. No fundu petrolifeiru ne’ebe agora imi uja hodi selu idojus, veteranus no sira seluk,”komenta nia.

Maibe ba inportasaun variaorden, FRETILIN la kontra dehan katak, la bele iha Hitachi iha Timor Leste, maibe FRETILIN admite atu kontrata tekniku kualifikasaun ho espesializadus mai iha Timor Leste la’os lori operariu ka buru kasar depois okupa buat hotu.

BA KESTAUN NE’E Primeiru Ministru Xanana Gusmao dehan, nia temi milagre, tamba iha ema barak mak la fiar katak Timor Leste resolve problema sira iha rai laran, maibe konsege resolve.

“Hau la dehan milagre ona, maibe ita ba milagre, hau temi nomeru milagre ne’e tamba ema la fiar ita bele no apston povu terus, mate.

Primeiru Ministru dehan, iha tinan 10 nia laran ema barak mak dehan Timor leste sei sai estadu failadu. Maibe iha nasaun balun hanesan Tunisia mos afeita problema hanesan Timor leste.m’qa
.

4 comentários:

Anónimo disse...

Fiar fali Mari Alkatiri bosokten boot ne... hanesan deit ho Raul Mosaco ida kanta bebeik iha net ida ne ho naran falsu oin oin ne.

Sr Mari, laos labele iha HITACHI deit, maibe mos labele iha HITAB (Hitam tapi Arab)....
ho HITAM (hitam tapi MAKEREK).


Hakuak,
Liurai Tasi

naroman disse...

Bele at ka diak, hau nudar timor oan fo parabens ba DEMOKRASIA nebe buras dadaun iha Timor Leste. Fo parabens ba Fretilin no mos AMP rasik.

Maski iha diferensa iha pozisaun politika parte ida-idak maibe ho debate, argumento no kontra argumento entre pozisaun husi forsas politikas timor oan nian nee hatudu katak demokrasia iha Timor Leste funsiona, mosu mai no sei abut metin dunik iha sistema politiko Estado Timor Leste nian.

Divergensia politika, diferensa politika nee normal no furak wainhira halao ho debate nakloke hanesan nee, tamba ida nee mak hatudu katak ita fo valor ba UKUN RASIK AN NO KAER RASIK ITA NIA DESTINO HANESAN NASAUN SOBERANA IDA IHA MUNDO!

VIVA TIMOR LESTE NO NIA POVO!!
VIVA DEMOKRASIA!
VIVA FRETILIN
VIVA AMP!!
VIVA MARI ALKATIRI!
VIVA XANANA GUSMAO!

Anónimo disse...

Tinan 3 povo tur hakmatek,Tinan 3 lider la ameaca povo dehan hau mesak mak halo funu.Povo lakohi soran tan hanesan uluk.marie

Anónimo disse...

konkorda ho Naroman
abraço