.
Timor Post - Kuarta, 26 Janeiru 2011 - Reportazen Agus dos Santos
Dili-“Maske iha kompromisiu politiku atu halo koligasaun hodi forma governu maibe entermus politika kada partidu sempre iha diferensia idea ba kestaun interese nasional.
Situasaun ne’e mosu iha debate espesialidade ba Ministeriu Infraestrutura liliu iha area leetrisidade nian nebe povu hotu kestiaona makas.
Deputado Pedro da Costa husi Bancada CNRT lamenta ho servisu Ministeriu Infraestrutura, liliu iha area eletrisidade nian nebe povu hotu kestiaona makas.
Deputado Pedro da Costa husi Bancada CNRT lamenta ho servisiu Ministeriu Infraestrutura nian, liliu Sekretariu Estadu Eletrisidade nebe lidera husi Januario Pereira ho beck ground Politika CNRT mos.
Nia hatete problema eletrisidade kontinua la rejolve maske problema ne’e akontese kleur ona no koalia bebeik.
“Ami husu transparensia deit, tamba ikus-ikus ne’e ahi mate hela deit, kuandu eletrisidade mate ami mak rona lia fali, ne’e labele,”lamenta deputadu CNRT ne’e iha PN tersa (25/01).
Iha fatin hanesan mos mai husi deputada Tereza da Concecão Amaral husi Bancada ASDT katak problema eletrisidade ne’e governu aloka osan barak ona atu rejolve liliu atu sosa jerador hodi atenede problema ne’ebe mak mosu.
“Osan aloka atu sosa jerador foun, ba sosa fali jerador tuan entaun orsida ahi lakan depois mate fali,”deklara nia.
ENTERTANU, Deputada Gertudes Moniz husi bancada PD mos lamenta ho servisu Sekretariu Estadu Eletrisidade nian tamba la identifika lolos problema esensial husi eletrisidade refere.
“Problema eletrisidade ne’e mina mak laiha ka oinsa, to’o ita teleponhe mos lakohi atende, deputado deit la konsidera ona sa tan povu ki’ik,”la menta nia.
Ba kestaun ne’e deputada PD ne’e deklara ba PM Xanana katak nia parte la kondena Sekretariu Estadu maibe PM Xanana presija toma medidas ba problema refere.
Ho situasaun ne’e tuir observasaun diario ne’e iha PN hatudu katak deputadu sira husi oposizaun FRETILIN tur hodi basa liman hamnasa ba deputadu sira AMP inklui Ministru sira.
Maibe hafoin ida ne’e, SEEAU Januario Pereira responde katak kestaun eletrisidade dadaun ne’e tekniku sira tun hela ba baze hodi hadia buat nebe estraga hodi fo impaktu ba eletrisidade.(*)
.

Timor Post - Kuarta, 26 Janeiru 2011 - Reportazen Agus dos Santos
Dili-“Maske iha kompromisiu politiku atu halo koligasaun hodi forma governu maibe entermus politika kada partidu sempre iha diferensia idea ba kestaun interese nasional.
Situasaun ne’e mosu iha debate espesialidade ba Ministeriu Infraestrutura liliu iha area leetrisidade nian nebe povu hotu kestiaona makas.
Deputado Pedro da Costa husi Bancada CNRT lamenta ho servisu Ministeriu Infraestrutura, liliu iha area eletrisidade nian nebe povu hotu kestiaona makas.
Deputado Pedro da Costa husi Bancada CNRT lamenta ho servisiu Ministeriu Infraestrutura nian, liliu Sekretariu Estadu Eletrisidade nebe lidera husi Januario Pereira ho beck ground Politika CNRT mos.
Nia hatete problema eletrisidade kontinua la rejolve maske problema ne’e akontese kleur ona no koalia bebeik.
“Ami husu transparensia deit, tamba ikus-ikus ne’e ahi mate hela deit, kuandu eletrisidade mate ami mak rona lia fali, ne’e labele,”lamenta deputadu CNRT ne’e iha PN tersa (25/01).
Iha fatin hanesan mos mai husi deputada Tereza da Concecão Amaral husi Bancada ASDT katak problema eletrisidade ne’e governu aloka osan barak ona atu rejolve liliu atu sosa jerador hodi atenede problema ne’ebe mak mosu.
“Osan aloka atu sosa jerador foun, ba sosa fali jerador tuan entaun orsida ahi lakan depois mate fali,”deklara nia.
ENTERTANU, Deputada Gertudes Moniz husi bancada PD mos lamenta ho servisu Sekretariu Estadu Eletrisidade nian tamba la identifika lolos problema esensial husi eletrisidade refere.
“Problema eletrisidade ne’e mina mak laiha ka oinsa, to’o ita teleponhe mos lakohi atende, deputado deit la konsidera ona sa tan povu ki’ik,”la menta nia.
Ba kestaun ne’e deputada PD ne’e deklara ba PM Xanana katak nia parte la kondena Sekretariu Estadu maibe PM Xanana presija toma medidas ba problema refere.
Ho situasaun ne’e tuir observasaun diario ne’e iha PN hatudu katak deputadu sira husi oposizaun FRETILIN tur hodi basa liman hamnasa ba deputadu sira AMP inklui Ministru sira.
Maibe hafoin ida ne’e, SEEAU Januario Pereira responde katak kestaun eletrisidade dadaun ne’e tekniku sira tun hela ba baze hodi hadia buat nebe estraga hodi fo impaktu ba eletrisidade.(*)
.

11 comentários:
KAMBADA KIDUNG MAKEREK NE SE?
KAMBADA KIDUNG MAKEREK ne, ema sira uma-lulic laiha, aman-inan sira lao-rai!
Sira ne uluk mai iha Timor, ka moris hosi kolonialista nia atan sira.
Balun ema diak, nebe integra aan no foti aan nudar Timor Oan, respeita ita nia kultura.
Sira termasuk KAMBADA KIDUNG MAKEREK NE, sira uma-lulik laiha ona, hakarak exploita ita Timor oan nebe iha Um-Lulik ne, liu-liu sira beik no aitanan, halo delek sira nia matan hodi - haruka ita HAN MALU.
Ikus mai, sira hakarak halo nune hodi UKUN FALI ITA... Sira lohi ita han MALU, deposi sira mak atu ukun fali ita.
Contoh mak Mari Alkatiri, Harold Mucho, Raul Mosaco (mau-TABELE), Jose Fahi Makau Teixeira ho seluk tan.
Mau-Kiak Lemorai
ataka malu iha parlementu ne normal,ida ne mak bolu demokrasia la denfende ministro ne mai husi partidu nebe laos hanesan F radical nebe uluk tur iha parlementu ho votus mayoria mos nunca defende povu nia intrese so defende deit sira nia kadeira iha parlamentu
Bundi Maun Bot Sira:
“AMP Ataka Malu, FRETILIN Hamnasa”
Imi hamnasa ka imi keta pontu karik? Ne'e laos ataka malu maibe debate para hetan solusan ba problema ida. Problema ida nebe durante ne'e halo imi stress to'o atu sai bulak. Nebe komik fali, se deputado AMP sira debate depois imi hamnasa fali ne'e signifika katak imi ne'e sakit ingatan/ bulak duni ona alias fiu kotu. Demokrasia iha AMP nia laran ne'e sudah biasa. Laos hanesan imi OMP nian, lider fahe kilat ba povu mos imi nonok hela deit, apalagi naok povu nia osan... ne sa imi hafuhu malu para naok rame-rame. Bastaser naokten, koruptor, pencuri... moe laiha..
Keta mehi imi atu ukun tan, ami povu mak sei la hili tan bandidu hanesan imi....
Husi: Povu Ailebo iha Hali-Laran
Ha, ha, ha, ha, haaaaaaaaaaaa!!!!!!!
VIVA FRETILIN!
Ha, ha, ha, ha, haaaaaaaaaaaa!!!!!!!
HA,HA, HA, HA! NEE MAKI AMI BUKA DUNI. HUSIK SIRA LES MALU,BOMBA MALU BA. BEINFEITU. HA, HA, HA, HA!!!!!
BLOGO PROPAGANDA FRETLIN NIAN IDA NE ema lobuk ida mak harii. Sira ne mai hosi hosi "kambada extrimista kidung-makerek".
Sira nia atan Timor oan identidade (oportunista no asimiladu politika) hanesan Arsenio Bano, Jose Manuel Fernandes, Elizario ulun-Britas ho Osorio beik, Antero Benedito Oportunista, Nuno Tjailoro ho seluk tan) mak suporta sira. Maske atan sira ne Uma Luluik iha mais siar hakarak sai atan ba "kidung-makerek" sira nafatin.
Kambada "kidung makerek" sira ne mesak kolonialista nia restu sira: sempre halo propaganda foer hodi exploita ita Timor Oan maubere ain-tanan nebe Mari Alkatiri bolu fuk lafase, kaixa-kaixote, beikten ho analfabeto (nebe iha uma-lulik))hodi sira bele UKUN ITA NAFATIN.
Sira mak hanesan tuir mai ne:
1. Raul Mosaco (Aikurus Nice), eis ministro Infrastrutura agora moris TABELE hela iha Melbourne;
2. Jose Teixeira, Fahi Makau;
3. Harold Mucho, asessor angin ribut ba Mari-Lu;
4. Mari Alkatiri rasik (agora gava an dehan nia mak halo buat hotu iha 1975);
5. Ho bandido seluk kidung makerek selu tan.
Sira nia target maka ATAKA no TOLOK Maun Boot Xanana - hodi dun nia naokten ho koruptor. Sira haluhan tiha katak nia fo nia vida tomak ba Timor oan nia libertasaun.
Sira mos ataka ema nebe suporta maun Xanana hanesan naokten, opportunista no koruptor -- hodi lohi ka exploita ita nia maluk ain-tanan sira nia sentimento emosional - nune hodi ita Timor Oan han malu nafatin no "kidung-makerek" sira bele ukun Timor-Leste hanesan sira nia avon kolonialista sira. Hakoak Boot!
Nikita Kablaki
----------------------------
KAMBADA KIDUNG MAKEREK NE SE?
KAMBADA KIDUNG MAKEREK ne, ema sira uma-lulic laiha, aman-inan sira lao-rai!
Sira ne uluk mai iha Timor, ka moris hosi kolonialista nia atan sira.
Balun ema diak, nebe integra aan no foti aan nudar Timor Oan, respeita ita nia kultura.
Sira termasuk KAMBADA KIDUNG MAKEREK NE, sira uma-lulik laiha ona, hakarak exploita ita Timor oan nebe iha Um-Lulik ne, liu-liu sira beik no aitanan, halo delek sira nia matan hodi - haruka ita HAN MALU.
Ikus mai, sira hakarak halo nune hodi UKUN FALI ITA... Sira lohi ita han MALU, deposi sira mak atu ukun fali ita.
Contoh mak Mari Alkatiri, Harold Mucho, Raul Mosaco (mau-TABELE), Jose Fahi Makau Teixeira ho seluk tan.
Mau-Kiak Lemorai
Nikita nee diak liu para tiha deit ho nia komentar nee tanba ami atu mii-aan hamanasa nia ho nia maluk beikten sira. Ha, ha, ha, haaaaaa!
NIKITA, OO NEE MILISI HUSI NEBE LOS, PARTE FRETILIN MUDANSA KA EURICO GUTERRES NIA BESI MERAH PUTI?
NIKITA NE'E MILISI HUSI O NIA AMAN NIAN........ PUNG-PANG,,,,,
Enviar um comentário