Sábado, 18 de Dezembro de 2010

LUTA HAMUTUK KONSIDERA KRESIMENTU EKONOMIA 9.5% IHA TINAN 2010 LAIHA FUNDAMENTU (ARTIFICIAL)

.
LUTA HAMUTUK - December 17, 2010

Kresimentu ekonomiku iha 2010 ho 9.5 %, kresimentu ne’ebe mak as no optimistiku maibe la refleta realidade povu nia moris; hanesan kampo de trabalho limitadu, numeru ema kiak sei as, nivel moris povu aumenta maibe la hatudu mudansa ba Human Development Index (HDI).

Wainhira kresimentu ekonomiku la hatudu mudansa signifikante mak kresimentu ne’e bele konsidera falsu (artificial) hanesan kresimentu ekonomiku 9.5% iha tinan 2010 maibe realidade tinan-tinan iha 15.000 – 20.000 ema mak buka serbisu no tuir relatoriu MDG’s 2009 katak rendimentu populasaun ida-idak sei menus husi $0.55 kada loron no 42% povu Timor Leste moris iha nivel pobreza nia okos.

Prediksaun inflasaun aumenta tinan ba tinan 4%, prediksaun ne’e mos fiar an liu tanba tuir kalkulasaun Dirasaun Nasional Estatistika (DNE) iha Ministerio Financas katak iha tinan 2009 inflasaun 0.7% nune iha tinan 2010 tuir prediksaun inflasaun sei sae ba 4.7%.

Maibe iha realidade Junho 2010 inflasaun atinzi ona 14.1%. Ne’e hatudu katak governu sempre halo mudansa ba iha estimasaun inflasaun sein iha aprezentasaun tabela produto nasional, signifika katak prediksaun ne’e bele konsidera falsu mos.

Luta Hamutuk hanoin katak Proposta OGE 2011, governu aumenta despeza publika iha infrastrutura sein iha plano atu halo supply sasan husi rai laran (national product) ne’ebe bele hamosu inflasaun as ba bei-beik.

Tanba-ne’e, presiza mos politika fiskal ida ne’ebe bele resolve problema inflasaun hanesan hadia infrastrutura distribusaun alimentar, ezemplo: distribuisaun fos mak durante ne’e problema hela deit nomos halo investimentu ba iha seitor privado nune bele prevene inflasaun sae makaas.

Presiza mos iha politika moneter hodi halo balansu ba politika fiskal, maske ita seidauk iha moeda rasik maibe governu liu husi Banku Pagamentu Autoridade (BPA) ka futuru Banco Central bele kria framework ida ba osan funan iha banco nune bele kria ambiente diak ba komunidade no emprezariu sira no hamenus gropu balun ne’ebe kaer osan barak no gosta halo gastus ba konsumu deit.

Realidade hatudu katak, iha Timor Leste wainhira kliente (komunidade) rai osan iha banco laos atu hetan funan maibe osan menus ba bei-beik, tanba selu kustu oin-oin deit. Inklui mos empresariu sira halo kreditu ba banco ho osan funan mak as teb-tebes.
.

0 comentários: