.
Josefa Parada - Kinta, 09 Dezembru 2010 - SUARA TIMOR LOROSAE
DILI-Assesor Gabinete Premeiru Ministru ba Asuntu Sosiedade Sivil, Joaquim Freitas, deklara katak durante ne’e iha ONG balun mak uza Fundus Sosiadade Sivil hodi hariku an.
Maske Joaquim lasita detailadu ONG ne’ebe mak uza fundus ne’e hariku an, maibe nia deklara katak, sira nia parte hanoin atu foti medidas, mas la iha forsa.

Josefa Parada - Kinta, 09 Dezembru 2010 - SUARA TIMOR LOROSAE
DILI-Assesor Gabinete Premeiru Ministru ba Asuntu Sosiedade Sivil, Joaquim Freitas, deklara katak durante ne’e iha ONG balun mak uza Fundus Sosiadade Sivil hodi hariku an.
Maske Joaquim lasita detailadu ONG ne’ebe mak uza fundus ne’e hariku an, maibe nia deklara katak, sira nia parte hanoin atu foti medidas, mas la iha forsa.
Joaquim deklara katak, hafoin simu tiha fundus, ONG hirak ne’e, utiliza fali hodi sosa kareta hanesan, pajero ho kamioneta.
“Balun uza fali osan ne’e hodi sosa pajero no balun sosa kameneti (truk),” deklara Joaquim wainhira sai orador iha Sorumutu Nakloke konaba “Politika Governu Parseira ho Sosiadade Sivil iha Prosesu Dezenvolvimentu” ne’ebe organiza husi ONG Belun, Segunda, (06/12), iha Otel Luz Clarita-Dili.
Nia dehan tan, iha mos Direitur ONG balun ne’ebe hafoin hetan Fundus Sosiadade Sivil, kompete fali mos iha Projetu Pakote Referendum.
Lolos, Assesor ne’e dehan, ONG sira tenki konsentra ba fundus ne’ebe iha hodi implementa ninia programa la’os atrapaila hodi buka deit fundus.
“Ita hotu tenki iha komitmentu hodi la habokur a’an no ema seluk, maibe buka atu servi diak liu tan ita nia povu,” argumenta Joaquim.
Kazu seluk, nia informa tan, ema balun manipula proposta, maibe ninia parte konsege detekta no kansela tiha.
Assesor ne’e hatete mos katak, durante ne’e ninia parte hetan mos intervensaun ma ka’as husi lideransa balun.
Joaquim dehan, iha proposta balun ne’ebe la tuir kriteria no ninia parte la simu, maibe lider balun obriga atu tenki simu proposta refere. Maske nune’e, ninia parte esforsu a’an hodi esplika didiak bazeia ba kriteria ne’ebe estabelese ona.
Assesor ne’e dehan mos katak, ninia parte hanoin ona atu iha tinan oin mai presiza limiti atividade ONG Internasional sira.
Nia esplika, ONG Interna sional sira so bele halao programa iha nivel nasional deit no fo oportunidade ba ONG Lokal sira atu implementa programa iha baze.
“Hau dala barak dehan ba ONG Internasional sira atu tenki halo parseiru ho ONG Lokal hodi bele implementa sira nia programa iha baze, labele sira mak ba kedan neba,” katak nia.
Iha fatin hanesan, partisipantes ida Jose Francisco de Sousa, husu ba Assesor PM ba Asuntu Sosiadade Sivil atu halo selesaun didiak ba proposta ne’ebe tama hodi nune’e bele identifika lolos ONG “falsu” sira.
Jose dehan katak, iha ema balun uza ONG nia naran husu Fundus no ikus mai utuliza fundus refere ba interese privadu.
Nia husu mos atu Asseosor Sosiadade Sivil uza kriteria ida katak proposta hotu-hotu ne’ebe tama tenki hetan koinesementu husi lideransa local.
Jose hatutan, Assesor Sosiadade Sivil tenki monitoriza mos to’o baze implementasaun programa husi ONG sira ne’ebe hetan fundus.
Partisipante seluk, Saturnino, dehan, importante tebes atu Assesor Sosiadade Sivil fahe informasaun ne’ebe klaru liu konaba kriteria hodi hetan Fundus Sosiadade Sivil.
“Fundus ba Sosiadade Sivil ida ne’ebe lo’os. Hau tauk deit Kompania balun bele hetan mos fundus ne’e,” katak Saturnino. gin
.
.

0 comentários:
Enviar um comentário