Segunda-feira, 8 de Novembro de 2010

Xanana justifika empréstimu ho nesesidade ida atu finansia projetu ne’ebé estruturadu iha Timor-Leste

.
08 de Novembro de 2010 - sapo.tl

Primieru ministru Timor-Leste, Xanana Gusmão, afirma ohin katak Estadu bele finansia hamutuk ho país amigu sira hodi avansa ho projetu bo’ot, se karik la razolve ninia problema estruturál sira.

Ko’alia ba Lusa, depois de viajén privadu ba Indonézia nó bá Xina, primeiru ministru justifika katak negosiasaun sira ho Xina hodi bele hetan empréstimu ida, ne’ebé maka hetan kritika husi Opozisaun.

Timor-Leste iha situasaun ida espesiál tebes sem dívida públika, interna ka esterna, nó iha duni barak husi ninia Fundu Petrolíferu ne’ebé aplikadu ona iha Tezouru norte-amerikanu.

Problema maka kualker governu só bele utiliza oituan de’it husi osan fundu soberanu (Orsamentu Estadu hotu kuaze nia suporta ho sinku pur sentu husi Fundu Petrolíferu), harii hodi garante bá jerasaun futuru ne’ebé maka ninia valór hanesan ho reserva petrolíferu ne’ebé maka sei hala’o.

Falta infraestrutura bázika iha Timor-Leste, ne’ebé mak pratikamente laiha liu indústria, komérsiu depende de’it husi esteriór nó agrikultura mak subsistencia hela deit. Mesak hirak ne’e maka problema estruturál sira, i hirak ne’ebé maka Xanana Gusmão hatu’ur atu rezolve ho ninia Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, ida ne’ebé buka finansiamentu husi liur.

“Ami la’os hanoin husu empréstimu hodi aranja estrada Dili ka jeradór ba Comoro. Wainhira ami hahu hanoin konabá empréstimu, ami ko’alia ba projetu ne’ebé ho todan ne’ebé bo’ot, ida ne’ebé mak ita nia orsamnetu labele komporta”, nia justifika.

Timor-Leste hanesan mós país ida ki’ak liu iha mundu, ne’ebé maka enxe ho bu’at hirak ne’ebé maka labele bokan, ida ne’ebé maka halo Xanana hodi husu: “Kestaun maka ami iha osan nó iha mós problema sira hotu ne’ebé maka atu rezolve. Ami kontinua nune’e, liu husi Orsamentu nó ami la rezolve bu’at ida?”, Xanana Gusmão kestiona, dehan katak nia “loke odamatan sira” dizkusaun ba projetu sira ho país sira seluk, tamba emprezáriu lokál ninia eskala la konsege fó resposta, maske la’os de’it ho Xina maka iha kontatu sira.

“Ha’u bele informa mós katak Japaun nó ninia espesialista sira mai dizkusaun hamutuk ho ami nó prosesu ida ne’e lori ninia tempu”.
.

1 comentários:

Anónimo disse...

Xanana O beikten ida no Onian kapasidade la too, O keta hakas aan demais, lae Onian kidun talin bele naklosu.

Basta de ser mestisu ordinario, matan naklosu ba osan deik, moi mak laiha liu.