.
Josefa Parada - Sesta, 19 Novembru 2010 - SUARA TIMOR LOROSAE
DILI-Lideransa Timor Leste kontra maka’as proposta husi Peritus UNMIT atu estadu Timor Leste halo lei hodi regula kompania seguransa sivil uza armas (kilat).
Eis Premeiru Ministru no actual Sekretariu Jeral Partidu Fretilin, Mari Alkatiri, hatete katak sei sedu demais ba Timor Leste atu simu proposta refere tanba mentalidade timor oan sira seidauk prontu. Alkatiri dehan katak, iha nasaun balun seguransa sivil sira uza armas, maibe ba TL presiza muda lai mentalidade povu.
“Hau hanoin ba ita nia rain sei sedu. Uza kilat laos para ameasa (malu) mais para defende. Se enkuantu buat (mentalidade) ne’e seidauk diak, diak liu lalika,” deklara nia ba jornalista sira, Kinta (19/11), iha Palacio Prezidensial.
Iha Parlamentu Nasional, deputadu sira kontra mos proposta Peritus UNMIT no konsidera UNMIT iha intensaun ne’ebe ladun diak ba TL. Deputadu husi Bankada Fretilin, Jose Texeira, senti hakfodak no kondena peritus husi UNMIT ne’ebe propoin kestaun ne’e.
Tuir nia, rekomendasaun husi peritus UNMIT ne’e so atu hatudu deit katak UNMIT la koinese Timor, la komprende prosesu konflitu pasadu iha rai ne’e no la komprende esforsu timor oan sira hodi estabelese dame durante ne’e. Texeira konsidera mos UNMIT hipokrasia (munafik) tanba fofoun tama iha 2006, sira kondena kilat ne’ebe kosege monu iha ema sivil nia liman, maibe to’o ikus mai propoin fali atu ema sivil bele uza kilat.
“Diak liu sira (UNMIT) taka mala ba deit (sai husi Timor). Balun (membru UNMIT) keta hanoin atu loke kompania seguransa sivil ruma iha ne’e karik,” katak deputadu ne’e.
Deputadu husi Bankada CNRT, Paul Fatima Martins, konsidera proposta husi peritus UNMIT ne’e tidak waras. “Seguransa sivil sira diak liu labele kaer kilat. Ne’e opiniaun bulak, hakarak atu estraga ita,” Deputadu ne’e dehan.
Deputadu husi bankada PD, Vital dos Santos, dehan, karik tuir observasaun UNMIT nesesariu atu seguransa sivil sira kaer kilat, maibe tuir nia seidauk to’o tempu. Tuir nia, UNMIT bele propoin no estadu TL mak presiza hare didiak vantazen no disvantazen husi proposta ne’e. Vital hatutan, importante tebes molok fo kilat ba seguransa sivil, presiza hadia lai mentalidade atu nune’e labele uza sala. Jorgino Santos
.
Josefa Parada - Sesta, 19 Novembru 2010 - SUARA TIMOR LOROSAE
DILI-Lideransa Timor Leste kontra maka’as proposta husi Peritus UNMIT atu estadu Timor Leste halo lei hodi regula kompania seguransa sivil uza armas (kilat).
Eis Premeiru Ministru no actual Sekretariu Jeral Partidu Fretilin, Mari Alkatiri, hatete katak sei sedu demais ba Timor Leste atu simu proposta refere tanba mentalidade timor oan sira seidauk prontu. Alkatiri dehan katak, iha nasaun balun seguransa sivil sira uza armas, maibe ba TL presiza muda lai mentalidade povu.
“Hau hanoin ba ita nia rain sei sedu. Uza kilat laos para ameasa (malu) mais para defende. Se enkuantu buat (mentalidade) ne’e seidauk diak, diak liu lalika,” deklara nia ba jornalista sira, Kinta (19/11), iha Palacio Prezidensial.
Iha Parlamentu Nasional, deputadu sira kontra mos proposta Peritus UNMIT no konsidera UNMIT iha intensaun ne’ebe ladun diak ba TL. Deputadu husi Bankada Fretilin, Jose Texeira, senti hakfodak no kondena peritus husi UNMIT ne’ebe propoin kestaun ne’e.
Tuir nia, rekomendasaun husi peritus UNMIT ne’e so atu hatudu deit katak UNMIT la koinese Timor, la komprende prosesu konflitu pasadu iha rai ne’e no la komprende esforsu timor oan sira hodi estabelese dame durante ne’e. Texeira konsidera mos UNMIT hipokrasia (munafik) tanba fofoun tama iha 2006, sira kondena kilat ne’ebe kosege monu iha ema sivil nia liman, maibe to’o ikus mai propoin fali atu ema sivil bele uza kilat.
“Diak liu sira (UNMIT) taka mala ba deit (sai husi Timor). Balun (membru UNMIT) keta hanoin atu loke kompania seguransa sivil ruma iha ne’e karik,” katak deputadu ne’e.
Deputadu husi Bankada CNRT, Paul Fatima Martins, konsidera proposta husi peritus UNMIT ne’e tidak waras. “Seguransa sivil sira diak liu labele kaer kilat. Ne’e opiniaun bulak, hakarak atu estraga ita,” Deputadu ne’e dehan.
Deputadu husi bankada PD, Vital dos Santos, dehan, karik tuir observasaun UNMIT nesesariu atu seguransa sivil sira kaer kilat, maibe tuir nia seidauk to’o tempu. Tuir nia, UNMIT bele propoin no estadu TL mak presiza hare didiak vantazen no disvantazen husi proposta ne’e. Vital hatutan, importante tebes molok fo kilat ba seguransa sivil, presiza hadia lai mentalidade atu nune’e labele uza sala. Jorgino Santos
.

6 comentários:
UN is a criminal organization
Peritus UN sira ne'e halo tentativa sira nebe sira halo hanesan iha nasaun seluk por exemplo: Somália, Cambódia, Iraque, Cosovo, nst. Peritus sira lahatudu sira nia desempenhu nudar peritus maibe nudar potitikus. Tamba ne'e politikus timor nian labele simu matak-matak planu sira ne'e, lei de armar ba segurança civil ne'e la serve ba timor. UN halo planu ida ne'e tamba sira hakarak ita sai hanesan Somália, Cosovo, nst.
Dala ida tan matenek timor oan sira no politikus sira tenke neomn nakloke no matan moris, selae ita hakarak peritus sira lori timoroan sira ba rai kuak, ou fila fali hamosu guerra, nune ita sei lahakmatek tinan ba tinan, desenvolvimentu lalao diak.
Sidauk tempo nem nunka atu fo kilat ba sivil sira...
Guerra civil iha 1975 tamba kilat fahe ba sivil sira.
Krizi 2006 (politico e militar) atu tama iha Guerra Civil tamba ita sosa kilat barbarak no fahe ba civil sira..
Keta hatan matak deit proposta husi UMNIT ne'e, sira nia istoria iha fatin seluk la positivu ida.
Lae e nunka mais....
Ini hal yang gila jika tujuan UNMIT untuk keamanan swasta untuk menggunakan senjata.
Ide ini adalah ide yang bagus tapi tidak untuk saat ini, kami tidak siap untuk mengizinkan keamanan swasta untuk memegang senjata, kita bisa bayangkan berapa banyak orang akan menderita dari ini. Jangan terlalu tunduk kepada tujuan UNMIT, mereka hanya akan memberi mala petaka kepada bangsa ini terlebih kepada orang orang kita! Ini adalah salah satu trik lain yang mereka merencanakan untuk distablish negara ini sehingga misi mereka bisa bertahan di Timor Lorosa'e? Para Politikus semua anda harus berhati-hati jangan masuk ke perangkap para angota UNMIT. Itu hanyalah project mereka untuk bias mencapai tujuan mereka untuk tetap bertahan di Timor Leste.
Que tal se a UNIMIT lesse primeiro com com atenção o paragrafo 3 do artigo 43 a Constituição? Eu não sou jurista mas a ideia dos grupos privados armados, sejam empresas, associações ou partidos parece-me inconstitucuional.
Hakfodak ho UNMIT. Nee ideia kolonialista, UNMIT nia prezensa Timor la diferente ho Nasaun sira seluk nebe uluk ukun ona rai nee ho sira nia interese rasik. UNMIT mai Timor laos atu ajuda maibe atu ukun. Hanoin fila fali sira husi membru UNMIT balun koalia iha tempu balun ba kotuk katak servisu ba Missaun ONU iha Afganistaun ou Iraq nee hanesan buka osan atu halo kaixaun no kee rai kuak hodi hakoi an rasik; maibe kuandu servisu ba Missaun ONU iha Timor Leste nee hanesan servisu ba Missaun Paraizu. Timor mezmu iha konflitu maibe sira hatene sira nia amigu no inimgu.Mezmu iha situasaun Krizi Timo-oan sira sei nafatin resspeitu ema seluk nia dignidade.Timor-oan sira hatene haraik-an. Ho realidade sira hanesan membru UNMIT sira liu-liu ajente International sira uja atu hanehan TImor oan sira. La fiar haruka Pessoal sira governu nian ba halo tok pesquija ida kona ba oinsa relasaun staf nasional ho internasional UNMIT nian iha sira nia servisu fatin. Salriu boot...nee ema hotu hatene...maibe tratamentu kuitadu ...Staf international sira iha UNMIT sira sente katak sira mk matenek liu,i sira konsidera UNMIT hanesan sira nia kompana no staff nasional sira hanesan atan. Diskriminasaun boot akontese hela iha UNMIT. Tanba iha UNMIT nia laran sira maka domina,antaun sira hanoin mos atu domina Timor oan tomak inklui orgaun soberanu sira hotu. Tengki matan moris belun sira, Ita la haluha UN nia vafor ba Timor mais laos tanba sira maka ita hetan independensia. Ita hetan independensia tanba ita nia esforsu rasik. Stabilidade no Paz nebe mosu laos tanba UN nia esforsu....nee Timor oan hotu nia esforsu. Sira la halo buat ida. Sira uja Timor oan sira atu atinji sira nia mehi no ambisaun. Iha UNMIT mos sira la halo buat ida, koalia maka barak...sira uja Timor oan sira be servisu ho sira hanesan instrumentu. Kuandu sala staf nasional sira maka sobak rai..kuandu sucessu sira haluha lakon tiha Nasional staf sira nia esforsu. Moe la iha. Kuandu Governu maka simu proposta ida nee....diak liu halo revolusaun. Tempu too ona atu hatoo ba ema seluk katak ita mos bele...labele sai bebeik atan ba lafaek sira nee...
Enviar um comentário