Quinta-feira, 25 de Novembro de 2010

Se Mak iha Dereitu Liu Tuir Lei Bele Lori Kilat iha Timor-Leste?

.
Written by CJITL - Thursday, 25 November 2010

Komunikadu Imprensa Fundasaun Mahein

CJITL flash, Istoria Timor-Leste nakonu ho torturasaun ou violensia tanba kilat nia hahalok. Golpe 1975, akontecementu 1999, 4 dezembru 2002, krizi 2006, ho 11 Febreiru 2008 kontinua nafatin sai sasin iha Timor-Leste nia istoria katak koalia konaba kilat sai problema boot.

Tuir regulamentu UNTAET/REG/2001/19, 21 Juli 2001, sita katak antes ONU transfere poder soberanu ba Timor-Leste iha 2002, UN sosa ona pistol hamutuk 750 ba PNTL. Agora dadaun asesor legal UNMIT Andre Thorsen iha nia aprezentasaun power point versaun Tetun “Ema ida ne’ebe hetan lisensa bele uza kilat bainhira hala’o serbisu nudar investigador privadu ka guarda seguransa so bainhira nia hetan autorizasaun atu kaer kilat tuir lei ne’ebe vigora”.

Tamba apresentasaun ne’e hakerek iha Tetun e FM konsidera Tetun ne’e Timor nia lian offisial tan ne’e saida mak hakerek iha lian ne’e nebe’e apresenta iha momentu neba los nia. Se Asesora ne’e nega, tamba sa maka presentasaun power point ne’e hakerek iha Tetun i mos uza bandeira nasional?

FM rezeita tebes ba steitmentu asesor UNMIT, publikasaun media Timor Post edisaun Kinta, (25/11) ne’ebe nega katak la koalia guarda siguransa privadu bele kaer kilat, ne’e hanesan lifuan ne’ebe lalos tanba iha aprezentasaun liu husi Power Point versaun Tetun “Second Roundtable Discussion on Private Security Council” semana kotuk iha ETDA-Komoro-Dili hatudu momos katak peritus UNMIT ne’e sujere ba governu atu kria lei hodi regula kompania seguransa sivil atu uza kilat no armas.

Tuir Konstituisaun RDTL, artigu 146 alinea 1 to’o 3 no artigu 147 alinea 1 to’o 3 la koalia konaba ema sivil atu uza kilat ka armas, maibe ba instituisaun F-FDTL no PNTL deit mak bele uza kilat atu fo garantia soberania nasaun foun ida ne’e. Nune’e mos Lei Defeza Nasional iha artigu 4 alinea 1 ne’ebe dehan katak kompetensia militar ba Defeza Nasional sei kaer kilat, ho eskluzivu, husi F-FDTL, mak garante defeza militar ba RDTL, tuir no termus sira husi artigu 146, konsituisaun nian, maibe tau bandu ba asosiasaun armada sira no asosiasaun sira ho tipu militar, militarizada ka paramilitar.

Ho ida ne’e, Fundasaun Mahein ne’ebe durante hala’o monitorizasaun no Peskiza ba seitor siguransa no defeza iha timor leste kondena maka’as proposta ka hanoin husi peritus UNMIT ne’ebe sujere ba governu no estadu Timor-Leste atu ema sivil uza kilat no armas.

Fundasaun Mahein mos fo nia posizaun konkorda ba steitmentu ne’ebe mai husi Prezidenti da Republika, Jose Ramos Horta, Primeiru Ministru, Xanana Gusmão inklui Segundu Komandante F-FDTL, Brigadeiru Jeneral Lere Anan Timor , Sekertairu Estadu Defeza, Julio Tomas Pinto ne’ebe la konkorda ho hanoin ka proposta husi peritus UNMIT nian.

FM kontente ho steimentu husi lideransa sira ne’e no FM propoin ba governu atu kontinua halo debate publiku konaba asuntu kilat e husu governu atu hasai kilat boot hanesan (riffle) husi PNTL no uza deit pistoal, e kilat boot sira ne’e tenki F-FDTL maka uza, I guarda siguransa privadu labele uza kilat.

FM rekomenda ba Guvernu Timor-Leste atu kria mekanismu dia ba institusaun F-FDTL ho PNTL atu manaija kilat ho diak hodi labele uza sala hodi viola lei ho ordem iha Timor-Leste. (Komunikadu Imprensa FM/*/CJITL)
.

0 comentários: