Terça-feira, 16 de Novembro de 2010

GOVERNU PREPARA REVIZAUN BA LEI HUSI FUNDO PETROLÍFERO

.
16 de Novembro de 2010 - sapo.tl

Konsellu Ministru tenke haree fali iha kuarta-feira ne’e proposta ba revizaun Lei husi Fundu Petrolíferu, ne’ebé mak determina aplikasaun husi reseita sira petróleu ninian, dehan ohin ba Lusa fonte gabinete husi primeiru ministru.

Dezde kriasaun husi Fundu, iha tinan 2005 – maske ida de’it reseita ida husi kampu petrolíferu Bayu-Udan, iha esplorasaun hamutuk ho Austrália – presu ne’ebé bo’ot husi mina-rai halo ke espetativu ne’ebé di’ak liu bele alkansa.

Nó Timor-Leste ohin loron iha ona situasun finanseira ida ne’ebé labele husik liu, ho USD milloens 6.603,63 hatan ba (4,85 mil milloens iha euru) iha ninia fundu soberanu nó laiha dívida interna nó esterna. Lei, iha redasaun ohin loron, obriga katak pelumenuz pursentu 90 ne’ebé hatan husi mina-rai tenke investe iha títulu tezouru amerikanu, ho klasifikasaun AA ka superiór, nó iha prazu médiu inferiór tinan neen.

Investimentu iha ativa seluk labele bo’ot liu fali pursentu 10 nó tenke liu husi dalan emisaun esterna, ho likides nó tranparénsia, ne’ebé negosiadu iha merkadu financeiru sira ho regulasaun ne’e makaas. Kumpri tiha tinan lima ida ne’ebé Lei Fundu Petrolíferu labele altera ona, kestaun bo’ot tolu maka hakonu debate polítiku iha ninia revizaun: aumentu husi persentajén ne’ebé mak Governu bele hasai husi Fundu (atualmente pur sentu tolu de’it), posibilidade husi Estadu timor-oan finansia iha liur, wainhira hetan ho dalan hanesan ne’e jurus tún liu duke hirak ne’ebé maka simu husi ninia aplikasun sira, nó ikus mai, diversifikasaun husi ativu sira.

Ba dahuluk, haktuir Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu husi Xanana Gusmão, katak hakarak halo investimentu ne’ebé signifikativu iha infraestrutura nó kria baze industriál ne’ebé maka país seida’uk iha. Iha segundu, haree ba negosiasaun sira hodi loke kréditu husi parte Xina, Japaun nó ne’e mós Portugál, ne’ebé anunsia tiha ona kriasaun liña kréditu ida ba Timor-Leste.

Nó ida ikus katak sosa dívida portugeza ne’ebé maka sei asina husi autoridade timor-oan sira: diversifikasun iha ativu sira. Prosesu ne’e hahu tiha ona iha juñu, la’o iha limitesaun Lei laran, ne’ebé iah Banku Pagamentu Internasionál (BIS), ida ne’ebé asembleia-jerál Portugál mak reprezenta, ne’ebé simu mandatu ida atu jere karteira obrigasaun soberana sira ida nó supranasionais, inklui mós moeda estranjeiru balun.

Parámetru husi referénsia ninian bazea iha obrigasaun sira katak inkui mós hirak ne’ebé hasai husi governu Estadus Unidus, Austrália, Uniaun Europeia, Reinu Unidu nó Japaun. BIS ne’e mak organizasun internasinál ida ne’ebé maka simu atu jere karteira iha baze ida la’os komersiál, ne’ebé mak iha hanesan asionista mak banku sentrál bo’ot sira, ho esperiénsia ne’ebé kle’an iha jestaun fundu soberanu sira.

Finalidade husi envolvimentu BIS hodi hahu ona prosesu ida diversifikasaun ba klase ativu sira seluk nó moeda, ho forma hodi minimiza risku sira nó maximiza retornu ka fila hikas finanseiru”, justifika Abraão Vasconcelos, responsavél ba Autoridade Bankaria nó Pagamentu (ABP), banku sentrál timor-oan.

Governu hakarak bá do’ok liu tán iha diversifikasaun ne’e. Tuir ninia porta-vós, Ágio Pereira, “matenek-na’in sira ne’ebé independente halo ona simulasaun ida nó sira hakotu ona katak diversifikasaun husi Fundu Petrolíferu, to’o iha karteira ida ho pursentu husi títulu kapitál, hamenuz ho nune’e risku globál sira husi Fundu, kompara fali ho lei atuál katak hatan de’it espozisaun ida ho pursentu 10 husi títulu kapitál, iha orizonte ida investimentu ida ba prazu naruk.

“Investimentu iha títulu governu, ida ne’ebé la’os husi EUA, katak satisfás rekizitu legál sira serve hodi minimiza efeitu sira iha dolár amerikanu ida, iha depresiasaun, ka resesaun husi Estadus Unidus. Diversifikasaun husi investimentu ne’e konsidera hanesan prátika ida di’ak liu iha nivél gobál, ida ne’eb’e presiza hodi aumenta retornu sira ba rentabilidade husi fundu prazu naruk”, komenta ona Ágio Pereira.

Prezidente Timor-Leste, José Ramos-Horta, fó sai iha domingu kotuk bá konabá dizponibilidade ninia país hosi sosa títulu dívida públika portugeza, hanesan naroman ba diversifikasaun investimentu husi Fundu Petróleu timor-oan ninian, katak iha dólares milloens 6600 ne’eb’e hatan ba (4,85 mil milloens euru).
.

0 comentários: