.
22 de Outubro de 2010 - sapo.tl
Primeiru-ministru Timor-Leste, Xanana Gusmão, enkoraja ona ohin timor-oan sira, hirak ne’ebé maka moris iha Timor orientál hodi fila hikas mai país, hodi “enfrenta justisa nó hamoos sala hirak ne’ebé maka sira hulan iha pasadu”.
Ko’alia daudaun iha abertura “Diálogu ba Konsensu Nasionál konabá Justisa nó Rekonsiliasaun iha Timor-Leste”, ida ne’ebé durante loron tolu halibur kuadrante polítiku nó sosiál oioin, Xanana Gusmão defende ona ideia katak “konta sira iha pasadu tenke halo ho ekilíbriu” nó hadutu duni katak timor-oan hirak ne’ebé maka envolve iha milísia, hirak ne’ebé maka halekar teror iha 1999, sira hotu tenke submete ba Justisa.
Primeiru-ministru, sem fó sai ho klaru, hatán ona katak insizténsia husi setór komunidade internasionál balun ne’ebé maka kritika “sentimentu impunidade” hirak ne’ebé maka kontinua gosa ho autór hirak ne’ebé maka halo krime grave, hodi potensia instabilidade iha país.
“Ohin laran ita iha ona estabilidade. Ita bele haree ona ba Mundu nó haree katak instabilidade nó violénsia la’os mai de’it husi problema ne’ebé maka lori husi ne’e, hanesan Justisa ba krime kontra umanidade. Ami asiste mós iha sidade capitál Europa ninian manifestasaun violéntu, hanesan akontese loron hirak ikus ne’e iha Paris”, ezemplifika ona.
“Ne’e la diskuti iha país sira dezenvolvidu se ida ne’e problema Justisa ida formál ka la formál ne’ebé maka provoka instabilidade. Saida maka falta iha país hirak ne’e maka Justisa sosiál, ne’ebé maka provoka sobu iha sosiedade”, tenik.
Xanana Gusmão relata ona katak nia iha koñesimentu katak timor-oan, hirak ne’ebé maka moris iha parte Indonézia Timor nó hirak ne’ebé maka akuzadu halo violénsia iha periudu 1999, sira prepara-an atu fila hakbesik ba ema 50, ne’ebé maka prontu atu enfrenta Justisa.
“Ha’u enkoraja sira hodi mai nó ha’u pesoalmente sei fó ha’u nia apoiu tomak tanba ita iha obrigasaun atu lori hikas ema hirak nó la’os hataka fronteira ba sira, hodi sira bele enfrenta Justisa nó hamoos hahalok hirak ne’ebé maka sira halori iha pasadu”, dehan ona.
Líder prinsipál partidu opozisaun (FRETILIN) nó eis-primeiru-ministru, Mari Alkatiri, defende mós ona nesesidade “ekilíbriu entre indemizasaun vítima sira nian, nó afirmasaun Timor-Leste hanesan país soberanu nó independente, iha pás, maibé mós ho pás nó estabilidade rejionál”.
Tuir Alkatiri, “dala ruma difisíl tanba se’e maka vítima hakarak Justisa ne’ebé tenke halo ohin, maibé verdade maka polítika lori ninia tempu atu hetan dalan Justisa ba ema hotu. Justisa só bele efikás wainhira nia kapás atu kontribui hodi konsolida independénsia nó pás nó estabilidade ba Timor-Leste”, hakotu.
.

22 de Outubro de 2010 - sapo.tl
Primeiru-ministru Timor-Leste, Xanana Gusmão, enkoraja ona ohin timor-oan sira, hirak ne’ebé maka moris iha Timor orientál hodi fila hikas mai país, hodi “enfrenta justisa nó hamoos sala hirak ne’ebé maka sira hulan iha pasadu”.
Ko’alia daudaun iha abertura “Diálogu ba Konsensu Nasionál konabá Justisa nó Rekonsiliasaun iha Timor-Leste”, ida ne’ebé durante loron tolu halibur kuadrante polítiku nó sosiál oioin, Xanana Gusmão defende ona ideia katak “konta sira iha pasadu tenke halo ho ekilíbriu” nó hadutu duni katak timor-oan hirak ne’ebé maka envolve iha milísia, hirak ne’ebé maka halekar teror iha 1999, sira hotu tenke submete ba Justisa.
Primeiru-ministru, sem fó sai ho klaru, hatán ona katak insizténsia husi setór komunidade internasionál balun ne’ebé maka kritika “sentimentu impunidade” hirak ne’ebé maka kontinua gosa ho autór hirak ne’ebé maka halo krime grave, hodi potensia instabilidade iha país.
“Ohin laran ita iha ona estabilidade. Ita bele haree ona ba Mundu nó haree katak instabilidade nó violénsia la’os mai de’it husi problema ne’ebé maka lori husi ne’e, hanesan Justisa ba krime kontra umanidade. Ami asiste mós iha sidade capitál Europa ninian manifestasaun violéntu, hanesan akontese loron hirak ikus ne’e iha Paris”, ezemplifika ona.
“Ne’e la diskuti iha país sira dezenvolvidu se ida ne’e problema Justisa ida formál ka la formál ne’ebé maka provoka instabilidade. Saida maka falta iha país hirak ne’e maka Justisa sosiál, ne’ebé maka provoka sobu iha sosiedade”, tenik.
Xanana Gusmão relata ona katak nia iha koñesimentu katak timor-oan, hirak ne’ebé maka moris iha parte Indonézia Timor nó hirak ne’ebé maka akuzadu halo violénsia iha periudu 1999, sira prepara-an atu fila hakbesik ba ema 50, ne’ebé maka prontu atu enfrenta Justisa.
“Ha’u enkoraja sira hodi mai nó ha’u pesoalmente sei fó ha’u nia apoiu tomak tanba ita iha obrigasaun atu lori hikas ema hirak nó la’os hataka fronteira ba sira, hodi sira bele enfrenta Justisa nó hamoos hahalok hirak ne’ebé maka sira halori iha pasadu”, dehan ona.
Líder prinsipál partidu opozisaun (FRETILIN) nó eis-primeiru-ministru, Mari Alkatiri, defende mós ona nesesidade “ekilíbriu entre indemizasaun vítima sira nian, nó afirmasaun Timor-Leste hanesan país soberanu nó independente, iha pás, maibé mós ho pás nó estabilidade rejionál”.
Tuir Alkatiri, “dala ruma difisíl tanba se’e maka vítima hakarak Justisa ne’ebé tenke halo ohin, maibé verdade maka polítika lori ninia tempu atu hetan dalan Justisa ba ema hotu. Justisa só bele efikás wainhira nia kapás atu kontribui hodi konsolida independénsia nó pás nó estabilidade ba Timor-Leste”, hakotu.
.

0 comentários:
Enviar um comentário