.
13 de Outubro de 2010 - sapo.tl
Situasaun favoresimentu ba Vice-Primeiro Ministro de Timor-Leste nian kaben, Ana Maria Valério, atu reprezenta país, iha Nova Iorque, ba Nações Unidas, ida ne’e ba PR José Ramos Horta ne’e kestaun umanu ida, molok politika, justifika ona husi moras todan, iha oan mane ida husi kazal ne’e nian. Prezidente de Timor-Leste, Nia hatene mo-moos prosesu originál husi krize politika ne’ebé sai hun hosi revelasaun favoresimentu ida hosi Estadu timorense ba kolokasaun José Luís Guterres nia kaben iha Nova Iorque ba reprezentasaun país ninian.
Prosesu nebe konsidera “hanesan bu’at ki’ik ida” maske bele iha tiha “desizaun polítika ida ne’ebé la loos”. Ba José Ramos-Horta, epizódiu ne’e antes sira seluk, ne’e kestaun “humanitária” ida ne’ebé mosu iha situsaun ida ho grave tebes iha saúde oan ida hosi Vise-Primeiru Ministru nu’udar aman nebe labele asegura“ho saláriu Ministru nian”, kontinuasaun ba tratamentu iha Nova Iorque.
“SeñorVise-Primeiru Ministru nu’udar Embaixadór Timor-Leste ba Nasoens Unidas, ne’ebé kaben ho señora moçambicana, nia oan sira moris iha Moçambique. Oan ida maka sofre moras leucemia – ha’u rasik maka asizti ba situasaun hodi haree odamatan mate nian hosi Ospitál Soweto (…) momentu ne’ebá, reprezentante FRETILIN nian, José Luís Guterres nia rasik laiha kartaun kreditu ida atu asegura ba hospitalizasaun, ha’u rasik maka tenke asegura hospitalizasaun labarik ne’e nian.
Rejeita senariu eleisaun antisipada sira tamba prosesu ida ne’e, Ramos Horta diriji kritikas makaas ba ema hirak ne’ebé la tetu kona ba situsaun ida ne’e: “Karik prokuradór ka Juiz balun mak la toma konsiderasun ba kestaun situasuan pesoál ministru nian, entaun iha bu’at ruma ne’ebé ladi’ak iha ema nia hanoin .”Iha kazu balun todan liu konaba alegasaun korupsaun nian” História ne’e fila fali ba 2006.
Iha altura ida ne’ebá, José Ramos-Horta ne’ebé xefia diplomasia timor-oan nian ema konvida atu forma II Governu Konstitusionál. Atu susesu iha Ministériu Negósiu Estranjeiru hili ona José Luís Guterres, ida ne’ebé iha altura ne’ebá okupa fatin hanesan Embaixadór Timor-Leste iha Nasoens Unidas.
Atu sai konvidadu hosi Governu, José Luís Guterres nia tenke reorganiza fali ninia vida familiar. Ho intensaun ida ne’e ba ko’alia ona ho José Ramos-Horta nó ho diretór sira MNE atu ninia kaben okupa ona kargu ida temporáriu iha nomeasaun polítika. Ana Maria Valério, nia lisensiada iha Sosiolojia nó iha ninia mestradu iha Globalizasaun nó Movimentuz Sosiais, “nu’udar kompeténsia ne’ebé nomeada ona ba nia”.
.

13 de Outubro de 2010 - sapo.tl
Situasaun favoresimentu ba Vice-Primeiro Ministro de Timor-Leste nian kaben, Ana Maria Valério, atu reprezenta país, iha Nova Iorque, ba Nações Unidas, ida ne’e ba PR José Ramos Horta ne’e kestaun umanu ida, molok politika, justifika ona husi moras todan, iha oan mane ida husi kazal ne’e nian. Prezidente de Timor-Leste, Nia hatene mo-moos prosesu originál husi krize politika ne’ebé sai hun hosi revelasaun favoresimentu ida hosi Estadu timorense ba kolokasaun José Luís Guterres nia kaben iha Nova Iorque ba reprezentasaun país ninian.
Prosesu nebe konsidera “hanesan bu’at ki’ik ida” maske bele iha tiha “desizaun polítika ida ne’ebé la loos”. Ba José Ramos-Horta, epizódiu ne’e antes sira seluk, ne’e kestaun “humanitária” ida ne’ebé mosu iha situsaun ida ho grave tebes iha saúde oan ida hosi Vise-Primeiru Ministru nu’udar aman nebe labele asegura“ho saláriu Ministru nian”, kontinuasaun ba tratamentu iha Nova Iorque.
“SeñorVise-Primeiru Ministru nu’udar Embaixadór Timor-Leste ba Nasoens Unidas, ne’ebé kaben ho señora moçambicana, nia oan sira moris iha Moçambique. Oan ida maka sofre moras leucemia – ha’u rasik maka asizti ba situasaun hodi haree odamatan mate nian hosi Ospitál Soweto (…) momentu ne’ebá, reprezentante FRETILIN nian, José Luís Guterres nia rasik laiha kartaun kreditu ida atu asegura ba hospitalizasaun, ha’u rasik maka tenke asegura hospitalizasaun labarik ne’e nian.
Rejeita senariu eleisaun antisipada sira tamba prosesu ida ne’e, Ramos Horta diriji kritikas makaas ba ema hirak ne’ebé la tetu kona ba situsaun ida ne’e: “Karik prokuradór ka Juiz balun mak la toma konsiderasun ba kestaun situasuan pesoál ministru nian, entaun iha bu’at ruma ne’ebé ladi’ak iha ema nia hanoin .”Iha kazu balun todan liu konaba alegasaun korupsaun nian” História ne’e fila fali ba 2006.
Iha altura ida ne’ebá, José Ramos-Horta ne’ebé xefia diplomasia timor-oan nian ema konvida atu forma II Governu Konstitusionál. Atu susesu iha Ministériu Negósiu Estranjeiru hili ona José Luís Guterres, ida ne’ebé iha altura ne’ebá okupa fatin hanesan Embaixadór Timor-Leste iha Nasoens Unidas.
Atu sai konvidadu hosi Governu, José Luís Guterres nia tenke reorganiza fali ninia vida familiar. Ho intensaun ida ne’e ba ko’alia ona ho José Ramos-Horta nó ho diretór sira MNE atu ninia kaben okupa ona kargu ida temporáriu iha nomeasaun polítika. Ana Maria Valério, nia lisensiada iha Sosiolojia nó iha ninia mestradu iha Globalizasaun nó Movimentuz Sosiais, “nu’udar kompeténsia ne’ebé nomeada ona ba nia”.
.

2 comentários:
FINALMENTE Jose Ramos Horta loke ibun atu DEFENDE Jose Luis Guterres.
Tanba ikus mai, Ramos Horta mos se TAMA hotu ba Tribunal, kecuali nia FEN ANA PESSOAL mak taka hanesan agora ne.
Parabens Ramos-Horta
Tansa Ramos Horta sedauk defende ema kiak sira nebe mate loron-loron iha Hospital Guido Valadares tamba konsisaun ba hospital ne la iha hotu. Buat barak liu maka sei falta hodi bele foo tratamentu ba ema moras. Nusa maka Jose Luis Guterres nia oan deit maka importa ba boot sira hanesan Prezidente Kar-lhu nee?
Sekarik ita hotu ba naok husi estado nia orsamento, uza povu nia ossan hodi halo tratamentu ba ita nia oan sira, oinsa maka governasaun no rai nee sei lao? Keta halo povu nia reprezentantes balun, hanesan senhores hirak husi 1975 sei povu tomak ba tama iha raikoak!
Enviar um comentário