.
SUARA TIMOR LOROSAE - Tersa, 12 Outubru 2010
DILI- Maske maioria deputadu iha Parlamentu Nasional no Sosiadade Sivil sira kontra, hanoin husi Governu Australia atu kria sentru detensaun iha Timor Leste, maibe Prezidente Republika DR. Jose Ramos Horta, kontinua loke posibilidade.
Hafoin inkontru ho Ministru Imigrasaun no Sidadania Australia, Chris Bowen, PR Horta hatete katak, inkontru ho Ministru Imigrasaun ne’e atu hahu dialogu formal ida konaba sentru detensaun refujiadu ne’ebe atu loke iha Timor Leste.
“Ita ba to’ok luron, ba merkadu Hali-Laran, Komoro, tiga-roda sira,
ita esplika ke ema kiak halai husi Pakista ka Afganistan bele simu ka lae, kondisaun mak ne’e i sira hotu hatete bele, ne’e mak povu nia sentiment,” deklara PR Horta ba jornalista sira hafoin inkontru ho Ministru Australia, iha Palacio Prezidente, Tersa ohin.
Sentru detensaun ne’e, tuir Horta, laos permanente maibe sai hanesan fatin temporariu ba aziliu sira molok hetan fatin defenitivu.Horta esklarese katak, vizita Ministru Imigrasaun Australia ne’e atu esplika diak liu tan governu Australia nia hanoin no preokupasaun ba sentru detensaun ne’ebe hakarak loke iha TL.
Ba pozisaun TL, Horta afirma, maske rai ne’e kiik no kiak, maibe nunka bele taka odamatan ba ema ne’ebe halai husi funu, kiak ka sira ne’ebe hetan duni tanba motivasaun konflitu relijioju ka etniku iha rai seluk. Maske nune’e, Xefe Estadu ne’e dehan, importante ba TL atu hare mos kondisaun no diskuti kondisaun ne’e bilitaralmente katak diskuti mos ho nasaun vizinhu sira seluk.
Husi dialogu ne’e, Horta dehan, sei foti estratejia no pozisaun TL ne’ebe sei fo hatene ba Australia, Indonesia, ONU no nasaun sira seluk.
Ministru Imigrasaun no Sidadania, Chris Bowen, deklara, inisiativa husi ninia vizita ne’e atu koalia ho nasaun vizinhu sira konaba enkuadramentu protesaun rejional ida ne’ebe sustentavel. Enkuadramentu ne’e, Chris dehan, inklui harii aprosimasaun ne’ebe komprensivu ba fatin prosesamentu ema katak buka ba aziliu nian.
Inkontru entre PR Horta ho Ministru Imigrasaun Australia ne’e hetan mos partisipasaun husi Sekretariu Estadu Konseilu Ministru no Portavos Governu AMP, Hermenegildo Pereira, ho Sekretariu Estadu Seguransa, Francisco Pereira.
Sekretariu Estadu Konseilu Ministru no Portavos Governu AMP, Hermenegildo Pereira, lakohi fo kementariu ho razaun presiza diskuti lai iha Konseilu Ministru. Georgino Santos/ Terezinha da Costa
.

SUARA TIMOR LOROSAE - Tersa, 12 Outubru 2010
DILI- Maske maioria deputadu iha Parlamentu Nasional no Sosiadade Sivil sira kontra, hanoin husi Governu Australia atu kria sentru detensaun iha Timor Leste, maibe Prezidente Republika DR. Jose Ramos Horta, kontinua loke posibilidade.
Hafoin inkontru ho Ministru Imigrasaun no Sidadania Australia, Chris Bowen, PR Horta hatete katak, inkontru ho Ministru Imigrasaun ne’e atu hahu dialogu formal ida konaba sentru detensaun refujiadu ne’ebe atu loke iha Timor Leste.
“Ita ba to’ok luron, ba merkadu Hali-Laran, Komoro, tiga-roda sira,
ita esplika ke ema kiak halai husi Pakista ka Afganistan bele simu ka lae, kondisaun mak ne’e i sira hotu hatete bele, ne’e mak povu nia sentiment,” deklara PR Horta ba jornalista sira hafoin inkontru ho Ministru Australia, iha Palacio Prezidente, Tersa ohin.
Sentru detensaun ne’e, tuir Horta, laos permanente maibe sai hanesan fatin temporariu ba aziliu sira molok hetan fatin defenitivu.Horta esklarese katak, vizita Ministru Imigrasaun Australia ne’e atu esplika diak liu tan governu Australia nia hanoin no preokupasaun ba sentru detensaun ne’ebe hakarak loke iha TL.
Ba pozisaun TL, Horta afirma, maske rai ne’e kiik no kiak, maibe nunka bele taka odamatan ba ema ne’ebe halai husi funu, kiak ka sira ne’ebe hetan duni tanba motivasaun konflitu relijioju ka etniku iha rai seluk. Maske nune’e, Xefe Estadu ne’e dehan, importante ba TL atu hare mos kondisaun no diskuti kondisaun ne’e bilitaralmente katak diskuti mos ho nasaun vizinhu sira seluk.
Husi dialogu ne’e, Horta dehan, sei foti estratejia no pozisaun TL ne’ebe sei fo hatene ba Australia, Indonesia, ONU no nasaun sira seluk.
Ministru Imigrasaun no Sidadania, Chris Bowen, deklara, inisiativa husi ninia vizita ne’e atu koalia ho nasaun vizinhu sira konaba enkuadramentu protesaun rejional ida ne’ebe sustentavel. Enkuadramentu ne’e, Chris dehan, inklui harii aprosimasaun ne’ebe komprensivu ba fatin prosesamentu ema katak buka ba aziliu nian.
Inkontru entre PR Horta ho Ministru Imigrasaun Australia ne’e hetan mos partisipasaun husi Sekretariu Estadu Konseilu Ministru no Portavos Governu AMP, Hermenegildo Pereira, ho Sekretariu Estadu Seguransa, Francisco Pereira.
Sekretariu Estadu Konseilu Ministru no Portavos Governu AMP, Hermenegildo Pereira, lakohi fo kementariu ho razaun presiza diskuti lai iha Konseilu Ministru. Georgino Santos/ Terezinha da Costa
.

4 comentários:
A visita do Ministro Australiano Chris Bowen a TL para encontrar com o Presidente e os funcionários públicos daquele país sobre o centro de processamento de refugiados, vai ser em si um grande test para as autoridades de Dili. Os australianos sondaram as reações do governo de Dili por meios de diplomacia megafónica, isto é anunciar primeiro as suas intenções através dos mídia australianas. E de Dili, o governo de facto e a presidência vieram todos garridos com a ideia sem preciso de se sentarem na mesa das negociações.
Enquanto que o governo e a presidência reagiram positivamente, o Parlamaneto Nacional (PN), por uninimidade, rejeitou esta possibilidade. No que se seguiram, tanto o governo de facto como o PR ignoraram completamente. O PN justificou a decisão de que Timor-Leste não dispõe de condições para este fim. O PN também receia que a existência deste centro de processamento poderia causar problemas para a segurança nacional. Mesmo assim, o Ministro dos Negócios Estrangeiros encarava os midias, tantos nacionais como estrangeiros como se fosse nada tinha acontecido no parlamento sobre esta questão. O PR dança a mesma música com um rítimo mais veloz ainda. E o PM num ar de indeciso mas que estava com uma grande vontade de dançar o tango com o PR. E no fim de tudo isto os dois dançaram e continua a dançar.
No meio de desta farsa toda, vem os dois: PM e PR dar ordens ao povo, para respeitar as instutuições do país. Ora se os dois que dão ordens, são os primeiros a não acatar naquilo que eles dizem que esperança tem este povo no PN? Parece que é tempo de o PM dizer aos membros do parlamento, sobretudo, MP da Coligação (AMP) de que vocês são apenas uns ‘bobos do castelo’ para animar a malta e que só são precisos os vossos votos quando eu estou em risco de perder a cadeira como no caso da moção de censura levado a cabo pela Fretilin, Kota e PUN no ano passado. Aí preciso de vocês, caso contrário não.
Para além disso a camada da sociedade deve-se também uma explicação por isto vai afectar a vida diária de todos. São as suas terras que vão ser ocupadas e muitas outras.
Hoje, o povo espera que os seus legítimos repsentantes no PN sejam respeitados e por isso as suas opiniões. Só assim, o povo poderá confiar na liderança e no governo. Caso contrário, esperanças de ter a fé do povo vai iludir cada vez mais!
Ita nia governo tenki tau matan ba ita nia ema, laos tau matan no gasta osan ba ema refujiadu mai husi Australia.
Australia rai ida nebe boot liu Timor no mos sira iha kondisoens hanesan osan no rai mamuk atu harii Centru Refujiadus iha neba.
Problema refuziadus nee problema Australia, Komunidade Europeia, Amerikanus sira nian, tanba sira mak kria konflitus iha Mundu tomak no kria instabilidade iha fatin hotu iha Mundu.
Australia/Amrikanu mak kria invasao Timor Leste iha tempu okupasaun Indonesia hahu tinan 1975 too 1999, krize 2006 mos Australia/Amrikanu iha kotuk.
Problema Afganistaun ne problema NATO nian, Australia iha konflitu laran. Konflitus Regional mos Australia/Amerikanu sira nian, neduni sira tenke responsabiliza ema sira nian vida nebe moris.
Hahu iha okupasaun kolonialista mutin iha mundu tomak, hahu iha sekulu 14 katak: +- iha 1475 nian mai, iha tinan 500 nian laran.
Iha tinan 500 nian laran, ema mutin sira oho ona, estraga ona ema nian vida barak, ema bilioes ba bilioes mak mate iha mundu tomak husi ema mutin nian liman.
Sira kria funu iha fatin hotu hotu iha mundu.
Husu ba Asu Metan beikten sira (Lasama no sira seluk tan)nebe tuir hela kolonialista sira nian kidun, diak liu, imi ba han sira nian tee, morin liu hahan sira nebe imi han loron kalan.
Australia/Amerika sei uza Horta/Xanana sei sae hanesan CHAVES CONFLITOS
iha futuru nian mai, tanba Australia/Amerika sira sei tenta atu kontrola Timor Leste, liu husi MESTISUS sira.
Povu Maubere imi tenke atensaun ba Asu Metan vadiu sira nebe susu hela Xnana/Horta nian kidun koak.
Horta/Xanana ema mutin nian oan, neduni sira nain 2 tenki defende politika mutin nian.
Horta hatene momos hela katak povu tomak lahatan, parlamentu lahatan, igreja lahatan, maibe nia sei tenta nafatin, hakas aan nafatin, bosok nafatin, tanba interese mutin nian.
Enviar um comentário