Quinta-feira, 7 de Outubro de 2010

PN “OBRIGA” JANUARIO REJIGNA – JANUARIO: “HAU LA REJIGNA”

.
SUARA TIMOR LOROSAE – 06 outubru 2010

DILI - Mayoria membru Parlamentu Nasional, kompostu husi bloku AMP ho opozisaun Fretilin no PUN, “obriga” Sekretariu Estadu Eletrisidade, Agua Saneamentu no Urbanijasaun, Januaruio Pereira, atu rejigna aan ona, tanba la iha kapasidade resolve problema eletrisidade ne’ebe mate-lakan durante tinan 4 nia laran ona.

Liu husi plenaria aberta iha Parlamentu Nasional entre reprezentante povu ho Sekretariu Estadu Januario Pereira, Segunda (05/10), mamyoria membru bankada sira iha PN lansa kritika pedas hasoru Janurio to’o dehan la iha kapasidade. Maibe, Januario kontinua ho jeitu malirin responde hodi dehan, problema eletrisidade la’os kestaun inkapasidade, maibe situasaun teknika balun mak la permiti.

Mayoria reprezentante povu nian ne’e mos ejiji ba Sekretariu Estadu Januario Pereira atu rejigna aan ona, tanba inkapasidade. Maibe, Januario ho fia aan “alerta” katak, nia sei la rejigna aan, maibe esforsu nafatin no bei-beik atu hadi’a jestaun eletrisidade.

“Hau esforsu an hela atu hadia situasaun. Ne’e laos kestaun la iha kapasidade, maibe situasaun balun mak la permiti,” afirma Januario.

Xefi Bankada Fretilin, Aniceto Guterres iha nia intervensaun hateten, problema eletrisidade nudar problema ne’ebe grave liu ona, tanba desde governasaun AMP, estadu gasta ona osan milaun ba milaun, maibe rezultadu la iha.

“Ida n’e hatudu katak governu AMP, la iha kapasidade atu rezolve problema eletrisidade. Tinan-tinan mai dehan ahi sei lakan permanente, maibe promesa mesak falsu hotu deit,” komenta Aniceto iha plenaria laran.

Aniceto mos konsidera situasaun ne’e tuir los halo Primeiru Ministru Xanana Gusmão, tenke hola ona desizaun ba nia Sekretaria Estadu ne’ebe realmente la iha kapasidade.

Xefi Bankada PD, Adriano do Nascimento hateten iha kestaun ne’e governu presija hare sa solusaun mak sei uza atu rezolve problema eletrisidade, liliu politika ba sentru eletrisidade iha Dili no mos iha distritu ninian.

Realmente governu AMP iha duni nia politika oinsa fornese ahi ba Timor laran tomak ho politika mega projetu sentral eletrika Olio Pezadu. No fornesementu solar panel ba area rurais.

“Agora problema bo’ot ne’e be governu ne’e infrenta mak oinsa reszlve kestaun teknika, produsaun, distribuisaun liu-liu iha Dili laran,” sujere Adriano.

Tuir nia, SEEAU Januario tenke hatan duni ba programa ba dala tolu ninian oinsa atu rezolve problema eletrisidade. Tanba, iha Dili sofre problema bo’ot ba eletrisidade.

Deputadu husi Bankada CNRT, Natalino dos Santos konsidera problema eletrisidade mate la’os kulpa SEEAU, maibe kulpa ba kompania Manitoba hanesan jestor ba eletrisidade.

“Ahi ne’e kompania Manitoba maka responsavel ba jestaun operasional, administrativu no teknika,” esklarese Natalino.Natalino mos kestiona kontratu ba kompania Manitoba ne’e be governasaun Fretilin halo la iha limitasaun hodi la fo fatin ba governu atu halo intervensaun.

Maske nune’e, Deputadu Fretilin Estanislau da Silva hanesan eis terseiru Primeiru Ministru ne’ebe hola desizaun asina ba kontratu ho kompania Manitoba iha 2007, rezeita maka’as ba deklarasaun SEEAU Janurio katak kontratu kompania Manitoba la fo fatin ba governu halo intervensaun.

“Ida ne’e bosok ten. Karik SEEAU Januario la hatene le kontratu. Hau laos beik halo kontratu ne’ebe taka fali dalan ba rai ne’e,” dehan Estanislau.

Estanislau hateten, kuandu asina akordu tenke iha indikadores prestasaun servisu. Tanba ne’e, kompania se deit bainhira la hatudu prestasaun servisu, governu iha poder hotu atu dermina kontratu.

“Hau la kesi Manitoba. Keta halo imi mak kesi malu. Depois dun fali mai ami,”afirma Estanislau.

Tuir nia katak, se Manitoba la kumpri kontratu, governu iha obrigasaun atu termina kontratu.

Ba kestaun ne’e Januario hateten, governu tenta hela hola pozisaun. Maibe realmente kapasidade uzus enerjia eletrisidade maka kontinua aumentu liu kapasidade enerjia ne’ebe governu fornese.

Nia mos husu ba membrus parlamentares balun tenke honestu servisu saida maka governu halo ona hodi monta eletrisidade Fronteira mai Estadu, Oecusse ba Oeba, Maliana ba Tunibibi, Maliana ba Kailaku, Suai no Baucau.

Kona ba kontratu Kompania Manitoba, Januario realsa katak nia rasik haruka ona dispasu ba PM Xanana Gusmão atu hare kontratu ne’e. tanba realmente kontratu ne’e hamate reseitas ne’ebe eletrisidade hetan.

Governu hahu kontratu kompania Manitoba iha 2007 ho durasaun ba tinan lima (5) to’o 2012 ho pagamentu total milaun 11 USD.

“Se ita hakotu kontratu agora kedan ita tenke selu penalti milaun U$11. Ita hakarak lakon osan ne’e saugate ka diak liu aproveita sira nia servisu to’o tempu remata,” dehan tan Januario. qdy
.

0 comentários: