
Timor Post - Tersa-feira 26 Outubru 2010
Dili-Vítima sira hosi krimi grave kontra umanidade ne’ebe akontese iha Timor Leste durante okupasaun Indonezia sente laran taridu bá rejultadu ne’ebe produs husi Komisaun Verdadi no Amizade (CVA) katak amizade entre Timor Leste no Indonezia bele iha ona maibe lia-loos no justisa seidauk iha.
Manuel de Jesus Saldanha nu’udar vitima hosi masakre 12 de Novembru 1999, sente la kontente ho rezultadu servisu KVA ninian.”Manuel hateten katak; durante ukun-rasik an Timor Leste ninia amizade ho Indonezia la’o kapas maibe seidauk hatene loloos lia los no justisa ba vitima sira to’o ohin loron iha neebe ona.
“Amizade ita hala’o ona maibe ita hakarak mak verdade no justisa, tenke hatudu verdade, hatudu mai ami mate isin sira iha 1975 to’o 1999, ema sira ne’e hakoi loos iha ne’ebe no oinsa justisa ba kriminozu sira”, hateten Manuel horsehik iha enkntru ne’ebe halo ho tema “Semak Iha Responsablidade atu hapara imunidade ba krimi grave durante okupasaun Indonezia,” Iha STP-CAVR, Balide.
Realidade hatudu kriminozu sira moris livre hela tamba laiha prosesu justisa adekuadu ida atu lori ema sira ne’e ba hataan iha tribunal.
“Ami hakarak lori autor kriminozu sira ne’e ba iha tribunal internasional tanba iha rai laran seidauk bele atu halo julgamentu ba ema sira ne’e,”katak Manuel.
Durante ne’e iha duni kriminozu balun ba hatan iha tribunalno hikus mai hetan kastigu, ema sira ne’e la inklui ulun boot sira.
“Ami nudar vitima, ami hakarak mak justisa maibe realidade ne’ebe mak akontese, justisa ba ema kiik deit, no ema boot sira ne’ebe uluk haruka no manda ne’e ida mos seidauk hatam ba kadeia,”akresenta Manuel.
IHA FATIN HANESAN Charlie Scheiner ativista ida ne’ebe oras ne’e servisu iha Institutu La’o Hamutuk konsidera katak, krimi grave ne’ebe akontese iha TL hanesan krimi umanudade tamba ne’e iha obrigasaun hamutuk ativista nasional no internasional hodi luta ba justisa.
Ativista Internasional ne’e mos hatete katak, prosesu justisa iha TL durante ne’e iha interferensia barak hanesan kazu “Maternus Bere” involve husi Presidente no Primeiru Ministru tamba iha presaun husi Indonesia TL hodi nune’e diak liu liberta tiha.
IHA FATIN HANESAN SEKRETARIU ALIANSA NASIONAL (ANTI) Celestinho Gusmão Pereira hatete katak, imunidade ba krimi grave ne’ebe mak akontese iha Timor Leste mosu tanba laiha boa vontade ulun boot sira, no piuor liu mak interferensia ba area justisa husi lider sira no orgaun soberanu seluk-seluk.
“Ami husu ba ulun boot sira para labele interfere ba iha sistema judisariu husik ba sira halao sira nia knar,”.
Hahalok sira ne’e sai hanesan obstaklu ba ita atu hakotu buat ruma hanesan uluk luta ba indepedensia, ne’ebe hetan tulun makaas husi solidaridade internasional.
“Ita presiza reativa hikas apoiu solidaridade internasional nia hanesan luta ba indepedensia para luta fali ba justisa no lia loos,”hateten Celestino.
Atu hetan lia loos no justisa ba krimi graves kontra umanidade ne’ebe akontese durante 24 anos, presiza duni kontribuisaun pertenente hosi komunidade internasional no konserteza tenki iha voavontade hosi ulun boot sira atu hamutuk ho vitima, familia vitima no povu tomak luta para lori ktiminozu sira, la’os deit sira ki’ik maibe ulun boot sira tenki ba hatan iha tribunal Internasional ida be justu no reprejenta duni justisa. (juliao fernandes)
.
Dili-Vítima sira hosi krimi grave kontra umanidade ne’ebe akontese iha Timor Leste durante okupasaun Indonezia sente laran taridu bá rejultadu ne’ebe produs husi Komisaun Verdadi no Amizade (CVA) katak amizade entre Timor Leste no Indonezia bele iha ona maibe lia-loos no justisa seidauk iha.
Manuel de Jesus Saldanha nu’udar vitima hosi masakre 12 de Novembru 1999, sente la kontente ho rezultadu servisu KVA ninian.”Manuel hateten katak; durante ukun-rasik an Timor Leste ninia amizade ho Indonezia la’o kapas maibe seidauk hatene loloos lia los no justisa ba vitima sira to’o ohin loron iha neebe ona.
“Amizade ita hala’o ona maibe ita hakarak mak verdade no justisa, tenke hatudu verdade, hatudu mai ami mate isin sira iha 1975 to’o 1999, ema sira ne’e hakoi loos iha ne’ebe no oinsa justisa ba kriminozu sira”, hateten Manuel horsehik iha enkntru ne’ebe halo ho tema “Semak Iha Responsablidade atu hapara imunidade ba krimi grave durante okupasaun Indonezia,” Iha STP-CAVR, Balide.
Realidade hatudu kriminozu sira moris livre hela tamba laiha prosesu justisa adekuadu ida atu lori ema sira ne’e ba hataan iha tribunal.
“Ami hakarak lori autor kriminozu sira ne’e ba iha tribunal internasional tanba iha rai laran seidauk bele atu halo julgamentu ba ema sira ne’e,”katak Manuel.
Durante ne’e iha duni kriminozu balun ba hatan iha tribunalno hikus mai hetan kastigu, ema sira ne’e la inklui ulun boot sira.
“Ami nudar vitima, ami hakarak mak justisa maibe realidade ne’ebe mak akontese, justisa ba ema kiik deit, no ema boot sira ne’ebe uluk haruka no manda ne’e ida mos seidauk hatam ba kadeia,”akresenta Manuel.
IHA FATIN HANESAN Charlie Scheiner ativista ida ne’ebe oras ne’e servisu iha Institutu La’o Hamutuk konsidera katak, krimi grave ne’ebe akontese iha TL hanesan krimi umanudade tamba ne’e iha obrigasaun hamutuk ativista nasional no internasional hodi luta ba justisa.
Ativista Internasional ne’e mos hatete katak, prosesu justisa iha TL durante ne’e iha interferensia barak hanesan kazu “Maternus Bere” involve husi Presidente no Primeiru Ministru tamba iha presaun husi Indonesia TL hodi nune’e diak liu liberta tiha.
IHA FATIN HANESAN SEKRETARIU ALIANSA NASIONAL (ANTI) Celestinho Gusmão Pereira hatete katak, imunidade ba krimi grave ne’ebe mak akontese iha Timor Leste mosu tanba laiha boa vontade ulun boot sira, no piuor liu mak interferensia ba area justisa husi lider sira no orgaun soberanu seluk-seluk.
“Ami husu ba ulun boot sira para labele interfere ba iha sistema judisariu husik ba sira halao sira nia knar,”.
Hahalok sira ne’e sai hanesan obstaklu ba ita atu hakotu buat ruma hanesan uluk luta ba indepedensia, ne’ebe hetan tulun makaas husi solidaridade internasional.
“Ita presiza reativa hikas apoiu solidaridade internasional nia hanesan luta ba indepedensia para luta fali ba justisa no lia loos,”hateten Celestino.
Atu hetan lia loos no justisa ba krimi graves kontra umanidade ne’ebe akontese durante 24 anos, presiza duni kontribuisaun pertenente hosi komunidade internasional no konserteza tenki iha voavontade hosi ulun boot sira atu hamutuk ho vitima, familia vitima no povu tomak luta para lori ktiminozu sira, la’os deit sira ki’ik maibe ulun boot sira tenki ba hatan iha tribunal Internasional ida be justu no reprejenta duni justisa. (juliao fernandes)
.

1 comentários:
1-Julga uluk kriminozu uma laran mak: UDT, Apodeti, Kota, Trabalhista.
2-Indonesia
3-USA Americano
4-Australia
Sira mak autores invasao, sira mak halo povu Timor terus iha tinan 1975-1999.
Tau USA America, Australia, Indonesia ba tribunal International, hatan ba ema sira mate iha tempo 1975-1999.
ohin loron kriminozu sira sei goza hela, tanba xanana/horta mak salva sira atu kria governu neokolonialistas iha Timor.
Se xanana/horta sei moris, justisa la existi iha rai timor.
Enviar um comentário