.
Timor Post - Segunda-feira 25 Outubru 2010
Dili-Peritus Internasional ne’ebe partisipa konferensia investimentu internasional, sesta (22/10) propoin ba governu atu hadia lei investimentu Timor Leste ne’ebe hanean lei valor fiscal.
Tamba lei investimentu artigu 21 no 23 hatudu lei investimentu bo’ot liu lei fiscal bele afeta ba ekonomia TL ne’ebe garante deit ba lei fiscal maibe seidauk iha politika seluk, portantu iha rezime investimentu labele husu a’as liu fali politika fiscal.
“Ita nia lei investimentu artigu tolu ne’ebe maka hatun fali valor politika fiscal nian, tamba ne’e molok parlamentu halo aprovasaun ami tenki hadia fali,”katak Ministra Financas Emilia Pires ba jornalista sira iha Merkadu Municipal Dili, sesta semana kotuk.
Ministra deklara, Timor Leste tenki atensaun ba investimentu ekonomia, tamba gastus osan liu fali reseitas, entaun peritus sira husu TL tenki investe barak liu iha area produktividade rai laran duke halo importasaun.
Aliende ne’e peritus sira mos hateten, impostus mos importante atu aumenta reseitas rai laran makas liu atu labele gastu barak liu iha fundu mina rai.
Nia dehan, lei investimentu TL diak ona atu atrai investimentu estranjeiru maibe agora TL iha deit lei lomponentes ida hanesan impostus, tuir lo-loos atu atrai investimentu ho diak tenki iha lei komponente 10.
Tuir nia, hare lei impostu tama ba komponente numeru 7, primeiru maka rai no propriedades hodi hadia lei.
Tamba wainhira ema mai investe presiza rai ne’ebe klaru, entertantu rekursu humanu mos sai komponente ida ba investimentu refere, kuandu investimentu mai investe nia presija rekursus humanus iha TL hodi servisu hamutuk.
“Ita tenki Prepara a’an antes investidor sira mai investe nomos sira seluk tan,”katak Emilia.
IHA FATIN HANESAN MINISTERIU EKONOMIA DEZENVOLVEMENTU, Joao Govvalves informa, lei investimentu ne’ebe refere horas ne’e iha ona Parlamentu Nasional hafoin hetan aprovasaun iha konsellhu Ministru, maibe depende ba PN iha posiblidade ka lae atu hadia lei ne’e. (agapito dos santos)
.

Timor Post - Segunda-feira 25 Outubru 2010
Dili-Peritus Internasional ne’ebe partisipa konferensia investimentu internasional, sesta (22/10) propoin ba governu atu hadia lei investimentu Timor Leste ne’ebe hanean lei valor fiscal.
Tamba lei investimentu artigu 21 no 23 hatudu lei investimentu bo’ot liu lei fiscal bele afeta ba ekonomia TL ne’ebe garante deit ba lei fiscal maibe seidauk iha politika seluk, portantu iha rezime investimentu labele husu a’as liu fali politika fiscal.
“Ita nia lei investimentu artigu tolu ne’ebe maka hatun fali valor politika fiscal nian, tamba ne’e molok parlamentu halo aprovasaun ami tenki hadia fali,”katak Ministra Financas Emilia Pires ba jornalista sira iha Merkadu Municipal Dili, sesta semana kotuk.
Ministra deklara, Timor Leste tenki atensaun ba investimentu ekonomia, tamba gastus osan liu fali reseitas, entaun peritus sira husu TL tenki investe barak liu iha area produktividade rai laran duke halo importasaun.
Aliende ne’e peritus sira mos hateten, impostus mos importante atu aumenta reseitas rai laran makas liu atu labele gastu barak liu iha fundu mina rai.
Nia dehan, lei investimentu TL diak ona atu atrai investimentu estranjeiru maibe agora TL iha deit lei lomponentes ida hanesan impostus, tuir lo-loos atu atrai investimentu ho diak tenki iha lei komponente 10.
Tuir nia, hare lei impostu tama ba komponente numeru 7, primeiru maka rai no propriedades hodi hadia lei.
Tamba wainhira ema mai investe presiza rai ne’ebe klaru, entertantu rekursu humanu mos sai komponente ida ba investimentu refere, kuandu investimentu mai investe nia presija rekursus humanus iha TL hodi servisu hamutuk.
“Ita tenki Prepara a’an antes investidor sira mai investe nomos sira seluk tan,”katak Emilia.
IHA FATIN HANESAN MINISTERIU EKONOMIA DEZENVOLVEMENTU, Joao Govvalves informa, lei investimentu ne’ebe refere horas ne’e iha ona Parlamentu Nasional hafoin hetan aprovasaun iha konsellhu Ministru, maibe depende ba PN iha posiblidade ka lae atu hadia lei ne’e. (agapito dos santos)
.

1 comentários:
Ministra Finança koalia hanesan ema nebe gosta fase liman. Peritos sira ne'e mesak ema kontratadu, buat nebe sira propoin ne'e to'o ikus mak resultadu ladiak, ita boot dehan deit tamba uluk peritos mak dehan ponto.
Kualia laos hanesan ministra ida, Ita rasik nia kakutak kala mamuk deit karik, laiha hanoin ida ka politika ida atu bele hadia investimentu TL para lao tuir konseitu desenvolvimentu sustentabilidade. Se laiha politika husi ministra, diak liu ita husik deit kargo ida ne'e pra ema nebe iha konseito bele halao, duke itaboot tuur hanesan boneka deit, ema haruka mak halo, ema seluk laharuka entaun tuur nonook deit. Loos duni tamba itaboot uluk CAISERO DEIT iha Australia ne mak nune'e, diak liu halo deit Caisero nia servisu deit.
Enviar um comentário