Quarta-feira, 25 de Agosto de 2010

“Komunidade Iha Area Naktuka Ameasa Hasae Bandeira Merah Putih”

.
Jornal Nacional Diário - Tersa, 24 Agostu 2010

Dili-Komunidade sira iha rai Naktuka, sub Distritu Nitibe, Distritu Oekusi ameasa sei hasae Bandeira Merah Putih hodi halo integrasaun ba Indonezia, tamba sira nia moris iha fatin ne’eba perigu tebes, maibe Xefe Governu rasik lakonsege ba hare’e sira tamba deit rajaun situasaun seguransa la permiti.

“Ami la menta tebes Maun Bo’ot Xanana la ba to’o ami nia fatin, ami nia moris a’at hela hanesan moris iha Indonesia nia liman, diak liu ami hasae deit Bandeira Merah Putih maske ami terus, “hateten komunidade Naktuka ida ne’ebé lakohi fo sai nia identidade ba Diário ne’e, iha momentu komodante unidade Policia fronteira (UPF) inpede primeiru ministru xanana Gusmao ho nia komitiva atu halao vizita ba rai Naktuka.

Impedementu ne’ebé komodante UPF, super intendente Agustinho Gomes halo ne’e, tamba iha altura ne’eba Tentara nasional Indonesia (TNI) hakat liu tama ona iha area Timor Leste nian, molok PM Xanana ho nia komitiva tama.

Relasiona ho desizaun komandante UPF ne’e Administrador sub distritu Nitibe, Distritu Oekusse Aurico da Costa Babo hateten katak nia lakonkorda tebes ho desizaun komodante UPF ne’e, tamba tuir nia, desizaun ne’e hatudu falta koordenasaun entre UPF no TNI iha area fronteira.

“Tamba saida mak tenki impede Primeiru Ministru nia viagen, inkuantu komunidade sira halo hela preparasaun simu Primeiru Ministru ho nia komitiva, sira (Komunidade Naktuka) menyesal, :hateten Administrador Sub Distritu Nitibe ne’e.

Tuir informasaun ne’ebé jornalista Diáriu ne’e rekoilha haktuir katak, komunidade sira iha Naktuka hetan tratamentu diak husi autoridade sira iha area Kupan nian sorin ba iklui Militar Indoensia sira.

Komunidade sira hetan tratamentu diak liliu saude, entertantu, komunidade sira mos sempre ba mai halao aktividade lor-loron nian, festa balun iha area sorin liu ba komunidade sira iha area sorin mai ba mai hanesan mos komunidade iha sorin liu ba.

Liu husi xefe suku Bene-ufe, Distritu Nitibe, Simão de Carvalho afirma, nia rasik preokupa tebes ho problema ne’ebé akontese iha Naktuka.

Nune’e, nia husu ba Governu atu rejolve lalais problema refere, atu populasaun sir abele moris hamatek halao sira ni aktividade ba sustenta sira nia moris.

“Ami husu ne’e tanba ami moris la hakmatek ho problema ne’e, “hateten Xefe Suku Bene-ufe, Distritu Nitibe, Simão de carvalho, iha okajianu konsultasaun Planu Estratejia Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) iha Sub Distritu Nitibe.

Xefe Suku bene-ufe Simão de Carvalho deklara katak, rai Naktuka historikamente partense ba Timor Leste, tamba ne’e, autoridade local ne’e ejize, hakarak ka lakohi Governu rai rua Timor Leste ho Indonezia tenki hakotu ona problema ne’e lalais.

Governu sei muda Povu husi Naktuka hela iha Transmigrasaun Bitila-Citrana, Governu liu husi PM Xanana iha ona planu atu muda povu ne’ebé hela iha Naktuka mai fali iha fatin transmigrasaun Bitila-Citrana, atu nune’e fatin Naktuka sai hanesan fatin agrikultura iha seitores oi-oin, fatin transmigrasaun Bitila nudar fatin sentralizadu ba povu nebe hela hamutuk atu governu dezenvolve povu iha seitores ekonomia, edukasaun, saude, eletrisidade, bee mos no seluseluk tan para povu bele goza indepedensia nasaun ida ne’e.

Ho idea ida ne’e, PM Xanana ho ninia komitiva ba kedan iha fatin imigrasaun Bitila-Citrana Suco Bene-Ufe, Sub distritu Nitibe, Distritu Oekuse akompania husi Xefe Suku Bene-ufe, Simão de Carvalho akompania husi Sekretariu estadu Obras Publiko halao kedan surfei atu harí uma imigrasaun sira nebe harí ona iha tempu Indonezia atu hari ho objetivo atu muda povu nebe hela iha fronteira naktuka mai fali iha fatin transmigrasaun Bitila.

PM Xanana hateten katak, liu husi nia vizita hodi halao PEDN iha Sub Distritu Nitibe konsege ba to’o Naktuka, la to’o iha fati neba ami ba hamutuk ho ADO, Administrador Sub distritu ami hare fatin ida atu lori maluk sira nebe hela iha Naktuka atu tau iha fatin transmigrasi.fnt
.

1 comentários:

Anónimo disse...

Asu, animal, povu faan dook kidun, see kidun tun sae. iha 1975, ema sira mentalidade hanesan imi nemak faan timor ba ema,, asu hanesan imi nee mate hotu tiha ba,, Laos tan kabun hakarak faan kidun,,, imi hakarak integrasi diak liu muda tiha imi nian uma ba indonesia,, laos halo oin2. ASU FAAN DOR KIDUN