Quinta-feira, 11 de Março de 2010

Lasama Ejiji Ministru Balun Rejigna A’an, Carascalão : Governu Sei Monu

.
Written by CJITL Editor-Thursday, 11 March 2010

Dili Flash, Tinan tolu ona kaer ukun maibe Ministru balun la iha mudansa, nune’e ejekusaun Orsamentu Jeral Estadu (OJE) mos fraku.Ne’eduni Presidenti Parlamentu Nasional husu ba Ministru ne’ebe laiha kapasidade atu bele rejigna a’an ona.

“Iha indikasaun forte katak Ministru balun servisu la los, la badinas ou sevisu la hatene, diak liu sira buka atu rejgna a’an” dehan Presidenti Lasama de Araujo Iha Uma Fukun Parlamentu Nasional Kuarta 10/03 horseik.

Tuir Lasama katak nu’udar nasaun ne’ebe mak foin hamrik presija dezemvolvimentu atu la’o ba oin tamba ne’e kuandu Ministru balun laiha kapasidade tenki fo opurtunidade ba ema seluk.

“Ha’u husu ba Primeiru Ministru Xanana Gosmão ne’ebe iha kompetensia, se nia hare no konkorda katak Ministru balun servisu la diak, di’ak liu entrega fali reponsabilidade ba Timor Oan sira seluk “ hateten nia.

Nia hatutan, atu troka Ministru kompetensia proprio Primeiru Ministru nian, maibe nu’udar sidadadun no mos Presidenti Parlamentu Nasional hakarak dezemvolvimentu iha rai ne’e tenki la’o ba oin.

Iha fulan Janeiro liu ba, Governu fahe sertifikadu ba Ministru no orgaun autonoma ne’ebe hetan ranking no kategoria di’ak iha implementasaun OJE 2009.

Sira ne’ebe hetan ona sertifikadu mak hanesan Sekretariu Estadu Politika Enerjetika (SEPE) ho total ejekuta OJE 99%, Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) total ejekusaun 98,1%, Ministeriu Solidaridade Sosial (MSS) ezekuta total 97,5%, F-FDTL ezekuta 97% Ministru Ekonomia no Dezemvolvoimentu (MED) ezekuta 96,5%, no APORTIL ezekuta 96,1% entertantu ministeriu ne’ebe nia naran laiha latama ranking presija haka’as atu ezekuta orsamentu ho di’ak liu tan.

Iha fatin ketak, Vise Primeiru Ministru Mario Viegas Carascalão hateten, hahalok Deputadu Parlamentu Nasional bloku Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) ne’ebe alergia ho kritika korupsaun kontra Governu, maka sei hamonu kredibilidade Governu AMP.

“Se ita lakoi simu kritika atu hadi’a administrasaun estadu ne’ebe la’o ladi’ak no regulamentu ita la kumpri , politika governu kuandu halo la los, konsekuensi Governu ne’e sei monu”, dehan Vise Primeiru Ministru Asuntu Administrasaun.

Tuir nia hare iha funsionario barak involve korupsaun hanesan halo falsifikasaun ba prosesu sasan.

Ita hare funsionariu ki’ik oan sira ne’eba sasan iha loja folin Dollar $ 50 sira hateten $ 100, sira ba hadia kareta iha ofisina kareta folin $ 1.000 sira dehan $.2.000 informasaun sira ne’e ema hato’o mai ha’u tenki evita. (Edited news STL 11/03)
.

0 comentários: